"Inimesed küsivad, miks me siin jaurame, kui majanduskasv oli eelmisel aastal 5%, aga tööturul hõivatute vähenemise probleem ei ole ainult ärimeeste, vaid kogu ühiskonna probleem. Küsimus on selles, kas me suudame 20 aasta pärast üleval pidada täisväärtuslikku iseseisvat riiki," rääkis Alamäe.

"Vaatame korra suuri numbreid: meil on täna tööturul 645 000 inimest, kes igaüks toodavad 34 000 eurot lisaväärtust, mis moodustab kokku ligi 22 miljardi suuruse SKP. Uuringud näitavad, et aastaks 2026 on meil 60 000-100 000 kätepaari vähem. Nii ta lihstalt on. Mis siis juhtub? Produktiivsus küll tõuseb iga aastaga, aga töökäte languse tõttu jääb meie SKP 2026. aastaks samaks. Kui me võtame jurue veel inflatsiooni ja sisemise surve riigi kulude kasvuks, siis see on väga hirmutav pilt," rääkis ta.

Lahendusena pakkus Alamäe välja kolm võimalust: peatada töötavate inimeste arvu languse. "Kuid see tähendab, et me toome sisse ligi 60 000-80 000 võõrtöölist. Vaadates ühiskonna tänast suhtumist, siis me pole selleks valmis," nentis ta.

Teiseks variant oleks tõsta hüppeliselt inimeste produktiivsust. "See tähendab investeeringuid, kuid kui vaadata ettevõtete aruandeid, siis on näha, et 6% kasumist on muutunud tööjõukuludeks. Ehk ettevõtete kasumlikkus on kogupildis vähenenud ja laenukoormus kasvanud. See tähendab, et ettevõtete investeerimisvõimekus on piiripeal."

"Kolmas variant on see, et meie majanduse jaoks hakkavad tööle inimesed teistes riikides. Ehk me suudame kokku osta tükke teiste riikide majandusest ja konsulideerida nende loodud lisandväärtus siia ning sellest riiki üleval pidada," ütles ta.

Peaksime lõpetama töökäte peale ninakirtsutamise

Alamäe meenutab, kuidas vahepeal tehti siin suure käraga „Talendid koju” kampaaniat, aga kui pärast tibud kokku loeti, siis oli selge, et tulemust ei olnud. Kogu kampaania peale tuli tagasi alla saja inimese.

"Mind sügavalt häirib see retoorika, et mujal riigis töötamine ja elamine on kuidagi patt. Kõikidele neile, kes mujale lähevad, pannakse külge mugavuspagulase silti. Me kujutame ette, et kõik, kes on Eestis sündinud, peavad siia jääma ning on kuidagi sunnismaised. Tegelikult on see paratamatu, ka 5 miljonit britti ja 4 miljonit saksa elanikku elavad riigist väljas. Inimesed lihstalt liiguvad," ütles ta.

"Kui me vaateme Eesti sotsiaaleelarvet, siis iga keskmise palgaga inimene subsideerib kogu ülejäänud ühiskonda, sest alla keskmise palga teenijaid on poole rohkem ja ka nemad soovivad saada tasuta haridust ja muid sotsiaalteenuseid," ütles ta.

"Siin tekib provokatiivne küsimus: miks me vähemalt ajutiselt ei laota ette punast vaipa inimestele, kes tahavad siia tööle tulla? Sest neid ei ole reaalsuses kuigi palju. Sotsiaalsüsteemi nautimiseks on palju paremaid riike. Kas Eesti on tõesti selline unelmate sihtkoht, kust peab inimesi kepiga tagasi peksma?" küsis ta.

Meie suurim tugevus on Alamäe sõnul meie maine huvitava innovatiivse e-riigina, kus on palju metsa ja puhas loodus. "Me peaksime seda targalt ära kasutama. Meie tragöödia on see, et me tahame siia Soome arste, Saksa insenere ja USA raketiteadlasi, kes ei taha siia tulla. Me saame siia inimesi, kelle jaoks on Eesti atraktiivsem kui nende kodumaa või siin on mõni ettevõte, millest nad on huvitatud. Kuid neil on hetkel siia väga raske jõuda."