Notarid: e-residentsus esitab väljakutseid, aga see on paratamatus
Järelkajana Eesti Ekspressis avaldatud loole e-residentsusest kinnitab Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson, et vaatamata mõningatele takistustele on e-residentsuse programm igati positiivne, sest survestab looma lahendusi, mis on kasulikud mitte ainult e-residentidele, vaid ka eestlastele.
Alustuseks kinnitame, et erinevalt Ekspressis avaldatust saavad e-residendid reeglina siiski oma firmadest dividende välja maksta. Dividendide väljamaksmise probleem on seotud sellega, et osad äriregistri kohtunikuabid aktsepteerivad osaühingu sissemakse tegemiseks ainult Eesti krediidiasutuse kontot ja enne sissemakse tegemist ei saa omakorda dividende maksta. Seega probleem võib tekkida tulenevalt konto avamise asukohast ja konkreetset kannet menetleva kohtunikuabi tõlgendusest. Kuid ka antud olukorra puhul on tegu n-ö „sünnivaludega" ning probleemiga juba tegeletakse.
Teiseks - tõepoolest oli pangakontode avamisega varasemalt teatavaid takistusi, kuid tänaseks on sellele probleemile meie andmetel juba Soome makseasutuse Holvi toel lahendus leitud. Seega on e-residentidel loomulikult võimalik notari abil oma varaga tehinguid teha.
E-residendi firma juhatust võib esindada vastav teenusepakkuja
Hea näitena sellest, kuidas e-residentsuse programm on andnud tõuke regulatsiooni korrastamiseks, on jaanuaris jõustunud seadusmuudatus, millega kaotati nõue, et Eestis registreeritud äriühingu juhatus peab asuma Eestis. Kui juhatus ei asu Eestis, tuleb äriühingul määratleda kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma äriühingule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kontaktisikuks saab muuhulgas määrata notari, advokaadi või usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Faktiliselt oli Eestis registreeritud äriühingu juhtimine välisriigist võimalik ka varem, kuid seadus oli antud küsimuses mitmeti tõlgendatav.
Notarite seisukohalt on märkimisväärseteks näideteks e-residentsuse programmist kui e-riigi vedurist ka uus e-apostilliregister ja niinimetatud digitõestuse väljatöötamise kavatsus.
E-apostilliregistri loomine sai hoo sisse just e-residentide peale mõeldes: et Eestis registreeritud ettevõtete välismaalastest osanikel oleks välisriigis lihtsam tõendada näiteks ettevõtte olemasolu ja juhatuse esindusõigust. Samas lihtsustab e-apostilliregister dokumentide välismaale edastamist ka eestlaste jaoks ja dokumentide kontrollimist sihtriigi ametnike jaoks.
Digitõestus kasulik ka välismaal elavatele eestlastele
Digitõestusega saaksid tänaste plaanide kohaselt e-residendid, aga mis veelgi olulisem - välismaal elavad eestlased, teha teatud notariaalseid toiminguid nagu ettevõtete ost-müük, pärimisasjad ja volikirjad viibimata füüsiliselt Eestis. Esialgsete kavatsuste kohaselt toetub digitõestuse pilootprogramm Eesti saatkondadele. Tehingu digitaalseks tõestamiseks tuleks minna lähimasse saatkonda, end seal tuvastada ja kasutada toiminguteks kohapealset arvutit. Seda eelkõige turvakaalutlustel, et vältida olukorda, kus tehinguid tehakse näiteks ebaadekvaatses olekus või kellegi ähvardusel.
Järgmiseks väljakutseks võiks olla turvalise lahenduse leidmine, mis võimaldaks teha kõiki notariaaltoiminguid kodust väljumata nii Eestis kui ka välismaal viibides. Digitõestus on suurepärane näide sellest, kuidas e-residentsuse programm tõukab meid leidma uusi lahendusi.
Notarite koda on seisukohal, et e-residentsuse programm esitab riigile arvukalt väljakutseid, kuid tegemist on probleemidega, mis globaliseerumisega paratamatult kaasnevad. Kuna oleme juba loonud ja avanud oma riigi teenusteplatvormi e-residentidele, tuleb lihtsalt lahenduste otsimisega kiiremas tempos tegeleda ning see teatav surve tagab meile tulevikus eelise. Ühtlasi ei tõuse neist lahendustest kasu ainult e-residentidele, vaid Eesti kodanikele nii kodus kui välismaal. E-residentsuse programmi edu sõltub sellest, kas suudame panna kõik asjaosalised ühise eesmärgi nimel tööle ning otsima takistuste asemel lahendusi.
