Hinnakirja muutumine on seotud tänasest kehtima hakanud notariaadiseaduse, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muudatustega. Keskmiselt suurenevad tasud kuni mõnesaja krooni ulatuses, teatas Notarite Koda.

Pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arvele kandmiseks väljastatava volikirja tõestamise tasu jääb endiselt madala tasumääraga – 50 krooni.

Uueks testamendi tõestamise tasuks on 510 krooni senise 200 krooni asemel. Füüsilise isiku poolt väljastatava volikirja tõestamise uueks tasuks on 400 krooni, juriidilisest isikust volitaja puhul 700 krooni.

Muutunud on ka pärimismenetlusega seotud notari tasud. Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasu on 1000 krooni, pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamise tasu 1020 krooni. Pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse väljastamise puhul on notari tasu 1600 krooni.

Notariaalselt kinnitatava, näiteks äriregistrile saadetava avalduse projekti koostamine tasu on 285 krooni.

Kinnisvaratehingute tõestamine käib kliendi soovil

Peamiseks muudatuseks notariaadiseaduses on notari ametitegevuse jagunemine kohustuslikeks ametitoiminguteks ja vabatahtlikeks ametiteenusteks. Ametitoiminguid, nagu näiteks kinnisvaratehingute tõestamine, on notar kohustatud tegema kliendi soovil ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel.

Ametiteenuste pakkumine on vabatahtlik, kuid kui notar juba teenuse pakkumisega on nõustunud, ei saa ta ilma seaduses toodud aluseta selle osutamisest keelduda. Info selle kohta, millised ametiteenuseid üks või teine notar pakub, hakkab olema kättesaadav Notarite Koja kodulehelt veebiaadressil http://www.notar.ee/13487.

"Kui ametitoimingute puhul tuleneb notari tasu seadusest, siis ametiteenuste puhul ei ole notari tasu ettenähtud seadusega, vaid selles osas lepivad notar ja klient kokku enne teenuse osutamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis," märkis Notarite Koja esimees Anne Saaber.

Notarid hakkavad ka abielusid sõlmima

Lisaks senistele ametitoimingutele hakkab notarite pädevusse kuuluma näiteks apostille´ide väljastamine, mida hakatakse tegema alates 1. jaanuarist 2010.

Samuti lisandub järgmise aasta 1. juulist notarite pädevusse abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine.

Notari poolt osutatavateks ametiteenusteks on näiteks õigusnõustamine, sh maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine, tegutsemine vahekohtunikuna, dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine ja raha, väärtpaberite, dokumentide või muude esemete hoiustamine.

"Tõestamisseaduse olulisem muudatus puudutab notariaalaktist tehtavaid algärakirju, mida alates 8. juunist enam ei väljastata. Notariaalakt koostatakse ühes originaaleksemplaris, mis jääb notaribüroosse ning tehingus osalejad saavad notariaalaktist soovi korral notari kinnitatud ärakirja," selgitas Anne Saaber.

Erandiks siinkohal on volikirjad. "Kuivõrd volikirjade puhul ei saa ärakiri asendada originaali, koostatakse volikirjast, erinevalt teistest notariaalaktidest, kaks originaaleksemplari, millest üks jääb notari kätte hoiule ning teine väljastatakse volitajale," lisas ta.