N.R. Energy tahab Kiviõli kinnistute eest 5 miljonit

 (4)
N.R. Energy tahab Kiviõli kinnistute eest 5 miljonit
Kiviõli keemiatehasFoto: Priit Simson

Maapiirkondade soojatootja N.R. Energy tahab Kiviõli kinnistute eest, mille sundvõõrandamist valitsuses arutatakse, ligi viis miljonit eurot.

Ettevõtte juhatuse liige Ahto Tisler ütles, et kõnealustele maadele on seatud panga kasuks hüpoteek summas 6,8 miljonit eurot, millest on hetkel koos kasutatud laenusumma, intresside ja ennetähtaegase lepingu lõpetamise tasuga N.R. Energy kohustus panga ees 4,9 miljonit eurot.

„Ebavõrdses olukorras, kus Eesti riik on asunud meie arvelt intensiivselt eelistama Kiviõli Keemiatööstuse ärihuve, tuleb meil minna Eesti riigi vastu ja selline vastasseis on ilmselgelt ebavõrdsetel alustel. Seega eelistaksime leida muu lahenduse," rääkis Tisler. „Üks võimalus olukord lahendada oleks kaevandajal hüvitada N.R. Energy'le vähemalt laenu jääk arvestades, et tupikseisus ei ole N.R. Energy'l võimalik saada enda pikaajalisest investeeringutest rahalist kasu."

Rahandusminister Toomas Tõniste on teinud valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 940 000 eurot ning keskkonnaministeeriumile 60 000 eurot Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste omandamisest tulenevate kulude katmiseks.

Seotud lood:

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas taotluse kinnistutele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks 11. novembril 2009. Kiviõli Keemiatööstus kuulub Alexela gruppi.

„Kui hetkel plaanib valitsus kulutada maade vaieldavaks sundvõõrandamiseks miljon eurot maksumaksja raha, siis samal ajal saaks kaevandaja maad kätte vähem kui viie miljoni euroga ilma kohtuid ja riigiasutusi koormamata ning omanike õigusi riivamata. Oleks õiglane, kui maade eest maksab ettevõte, kes kaevandamisest tulu teenima hakkab, mitte aga maksumaksja," lausus Tisler.

Tisler rääkis, et OÜ N.R. Energy toodetud soojusenergiat tarbib täna umbes 6500 kodu ja kontorit kokku 23 küttepiirkonnas üle Eesti ja laenusummat on kasutanud kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning katlamajade ehituseks erinevates piirkondades. „Kui riik sundvõõrandab meie laenude tagatise, siis tuleb leida uus võimalus finantseeringute tagamiseks, mis teeb ettevõtte majandusseisu, soojusenergia varustuskindluse ja tulevased investeeringud kahtlemata keerulisemaks."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ütles detsembri lõpus ERRile, et riik on lähtunud oma tegevuses maapõueseadusest ja põhiseadusest, mille 11. paragrahvi esimese lõike kohaselt kuulub aluspõhja maavara riigile.

„Põlevkivi on aluspõhja maavara. Põhiseaduse 5. paragrahvi kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Tänane olukord on ekspertide hinnangul kaasa toomas olukorda, kus suur osa riigile kuuluvat Põhja-Kiviõli II karjääris asuvat põlevkivi jääb kaevandamata, seega ka säästlikult kasutusele võtmata," ütles Mihkel Loide ministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Ta lisas, et see omakorda muudab lähiaastatel küsitavaks Põhja-Kiviõli II karjääris kaevandamise jätkumise võimalikkuse.

2017. aastal oli Põhja-Kiviõli II karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ligikaudu 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit tonni on kaevandatav.

Riigi maksutulu varu kaevandamisest ja töötlemisest on ligikaudu 55 miljonit eurot.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare