Euroopa Komisjon algatas sel nädalal arutelu, selgitamaks e-kaubanduse ning elektrooniliste maksete laiemat levikut takistavaid probleeme. Ühe võimalusena on kaalumisel teenuse kvaliteedi osas pankade materiaalselt vastutusele võtmine.

Idee käis möödunud teisipäeval Brüsselis välja Euroopa Komisjoni siseturu küsimustega tegelev komissar Frits Bolkestein. Tema sõnul saaks selle nõudega suurendada elektrooniliste maksete usaldusväärsust klientide silmis, mis omakorda soodustaks sularaha kasutamisest loobumist.

Euroopa Komisjoni siseturu küsimuste eestkõneleja Jonathan Todd ütles, et komisjonil ei ole veel selget arusaama, milliste meetoditega saaks e-kaubanduse levikut kiirendada. Komisjoni visioon näeb tema sõnul ette pankade materiaalset vastutust kõikide maksekanalite osas, mis sularaha ei puuduta. Täpsemad üksikasjad ei ole Toddi sõnul veel paika pandud.

Arutelu, kus kõik e-kaubanduse osalised ettepanekuid teha võivad, lõpeb kahe kuu pärast. Toddi sõnul tuleb komisjon konkreetsete ettepanekutega välja järgmise aasta kevadel.

Hansapanga kaardiosakonna juhataja Kersti Loo sõnul ei ole võimalik seda Euroopa Komisjoni plaani täpsemalt kommenteerida, sest sellest on vähe teada.

“Plaani täpne mõju pankadele sõltub neist ettekirjutustest, mis rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid MasterCard ja Visa International pankadele selle alusel teevad,” ütles ta.

Kahjunõuete esitamise võimalus ei muuda Loo sõnul panga eesmärgiks seatud kvaliteetsete teenuste pakkumist.

Tema sõnul ei pea töökindel olema mitte pangasüsteem, vaid ka müügikohas olev pangakaarte teenindav süsteem ning tehinguinfot vahendav süsteem.

Ühsipanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni juhi Meelis Nurga sõnul peab iga teenuse pakkuja vastutama teenuse kvaliteedi eest.

“Kaardimakse teenuses on mitu teenuseosutajat – pank, kaardikeskus, kaupmees. Kes on see teenuse osutaja täpselt sellel ajahetkel, see vastutab,” ütles ta.

Pankade Kaardikeskuse tegevdirektor Raivo Tinn oli seisukohal, et kui ideed rakendatakse, teeb see tarbijatele karuteene.

“See tähendab hulka kahjunõudeid, mistõttu pangad peavad arvestama suurenevate väljaminekutega,” ütles ta. “Pangad tõstavad siis aga kaardihooldustasusid ning kaupmeeste protsente. Igal juhul maksab lõpptarbija selle kinni, küsimus on raha ümber jaotamises.”

Kiipkaart on turvalisem maksevahend

Eesti kommertspangad näevad ühe võimalusena sularaha kasutamisest loobumise propageerimiseks kiibiga pangakaartide levikut. Kiipkaardiga poes makstes ei tehta kohapeal päringut panka, mistõttu sideprobleemidel tähtsust pole.

Et makse tegemise võimalusi kiipkaardiga tuleks järjest juurde, on pangad juba mitu aastat teinud koostööd kaartide teenindamiseks mõeldud seadmete tarnijatega.

Kiipkaartide laialdane kasutuselevõtt on pikaajaline protsess, sest sellega kaasneb ka makseterminalide ning sularahaautomaatide ümberseadistamine. EPL