"Ma olen nii elevil, siin on märksa uhkem, kui ma ette kujutasin," alustas Ameerika endine president Helsingis toimunud ärifoorumil. Ta meenutas, et eelmine kord, kui ta Helsingisse sattus, oli kell 3 hommikul ja ta lennuk tegi vahemaandumise, kuna vajas kütet.

Vestlus USA 44. presidendiga algas küsimusega, kuidas tänapäevases maailmas, kus juhid on väga keskendunud lühiajalistele eesmärkidele, oleks võimalik need asendada pigem pikaajalistega. Obama nentis, et tänased tehnoloogilised muutused on tekitanud inimeste hulgas palju hirmu ning on hulk neid, kes on asunud kas selle vastu võitlema.

Maailm on polariseerunud

"On inimesi, kes tahavad ehitada müüre," lausus USA president. Kuigi demokraatlikes ühiskondades on debati pidamiseks teatud reeglid, on tänapäeval näha, kuidas teatud inimesed arvavad, et nad on paremad kui teised. "Nende retoorika kõlab, et kõik on hästi seni, kui te kuulate mind, mitte ei järgi "neid teisi"," kirjeldas Obama.

Obama märkis, et teda teeb näiteks murelikuks, mis on juhtunud viimastel aastatel Ungaris ja Poolas, kuidas on demokraatia arengus pigem taandareng toimunud. "Kuidas panna juhid pikaajalistele eesmärkidele mõtlema? Juhid tavaliselt reageerivad stiimulitele - nii äri- kui poliitilised juhid," leidis endine riigiijuht.

Vastates küsimusele, kuidas tehnoloogiliste muutustega paremini kaasa minna, tõi ta näiteks Facebooki. Obama sõnul saab sotsiaalmeedia võrgustike ehitamise kaudu luua midagi positiivset, aga ka aidata kaasa poliitilisele polariseerumisele ning vihakõne suuremale levikule. "Sekkugem sellesse ja aidakem seda probleemi lahendada," käis Obama välja.

Ta nõustus, et muutused on seda mõjusamad, kui nad saavad alguse rohujuure tasandilt ja väikeste riikide (nagu Eesti) peal saab katsetada ühiskondlike probleemide lahendamist. Küll aga peavad need riigid olema ühendatud mingisse üleilmsesse võrgustikku, mis aitab häid praktikaid levitada.

"Seetõttu peame rahvusvahelisi organisatsioone tugevadama, mitte neid nõrgendama," lausus Obama. Ta nentis, et praegune rahvuslikkuse võidukäik tahes tahtmata nõrgendab. "Ajaloos ei liiguta alati lineaarselt edasi, vahel tehakse ka samm tagasi," märkis ta, kirjeldades, kuidas õitsvad ajastud on vaheldunud suurte sõdadega.

Noored valivad tänase päeva

Obama sõnas, et küsib tihti noorte käest, mis ajastul nad tahavad elada ning nad valivad tihti tänase hetke. "Ja nad teevad õigesti - me pole kunagi olnud tervemad, jõukamad ega õnnelikumad, kui me oleme praegu," rääkis USA endine president. Küll aga märkis ta, et vaesem inimene võis end 1970. aastatel ilma interneti, vee ja elektrita tunda paremini, kui ta tunneks praegu.

"Põhjus, miks soomlased ja teised Skandinaavia riikide elanikud on õnnelikumad, on sellepärast, et teil on väiksem ebavõrdsus. Lapsed saavad siin kooli minna ilma hariduse eest maksmata ja Soome riik maksab õpetajatele kõrgemat palka, et haridus oleks hea kvaliteediga. See on näide targast juhtimisest," leidis Obama.

USA 44. president leidis, et see, millistes oludes inimesed elavad, ei ole niivõrd oluline, kui see, kuidas nad ise end selle kõige keskel tunnevad. Ta tõdes, et kuigi tehnoloogilised võimalused on täna olemas, on inimeste kohanemine sellega märksa keerukam ja seda tuleb teadvustada.

Vaadates tagasi oma ametisoleku ajale, võrdles Obama enda rolli ookeaniauriku kapteniga, kes pidi juhtima suurt laeva ja nägema tohutult vaeva, et laev kas või mõne kraadi võrra kurssi muudaks. Küll aga näitas see kogemus talle, et tegelikult ei ole ühtegi probleemi, mida ei saaks lahendada.

Ta meenutas, kuidas Pariisi rahukõneluste ajal aitas teda Valges Majas üks noor, 30. eluaastate alguses töötaja. "Küsimus on selles, kas me anname neile võimu ja võimaluse muutusi ellu kutsuda," lausus Obama, viidates vajadusele investeerida nooremasse põlvkonda ja usaldada neid muutuste juhtimisel.

Inimkond suudab oma probleemid ise lahendada

"Ma tahaks siit lahkuda optimismi noodiga - ei ole ühtegi probleemi, millega inimkond peab silmitsi seisma ja mida ta ei suudaks lahendada. Juba sellepärast, et me ise oleme need loonud. Hea uudis on aga see, et meie eludes on head rohkem kui halba," lõpetas Obama oma sõnavõtu Helsingis.

Nordic Business Forumi konverentsidel on varasemalt esinenud Al Gore, Jack Welch, Arnold Schwarzenegger, Arianna Huffington, Ben Bernanke, Will Smith, Steve Wozniak, Seth Godin, Simon Sinek ja paljud teised.

Üle 7500 osaleja kokku toonud foorumil osales sel korral ka 900 eestlast. Esimest korda korraldati ärifoorumit 2009. aastal, kui piletihind oli vaid kümme eurot. Rahvusvaheliseks muutus üritus 2011. aastal. Konverentsi korraldajad loodavad, et 2021. aastaks saab Nordic Business Forumist maailma mõjukaim ärifoorum.