Ober-Hausi juhataja Tarmo Kase ütleb, et tema isiklik seisukoht on, et oma headele klientidele ei julgeks ta soovitada üürnikuks moslemist pagulasi.

„Teine kultuur, usk, elustiil, maailmavaade, avalikkuse kõrgendatud huvi ja tähelepanu probleemide lahendamisel jne. Kui hinnata seadusest tulenevat riski ehk seaduse tugevat kallutatust üürniku kasuks ning täiendavaid faktoreid, mida juba ülal loetlesin, siis julgen arvata, et üürileandjad pigem välistaksid kõrgendatud riskiga grupi,“ selgitas Kase.

Kuna üüriturul, eriti suuremates linnades, on vabasid kortereid suhteliselt vähe, siis ei rahulda see Kase sõnul tänasel päeval isegi siseturu vajadusi ja nõudlust.

„Pigem tekiks tänasest veel suurem defitsiit üürikorterite järele, mis tooks omakorda kaasa üürihindade tõusu. Isegi tänase hinnataseme juures ei suuda paljud üliõpilased, kellel pole ühiselamu kohti, lubada endale üürikorterit,“ märkis kinnisvarafirma juht.

Kui üürileandjal on valida, kas anda korter üürile Eesti perele, (välis)üliõpilastele või pagulastele, siis pigem soovitab Kase viimased välistada.

„Aga kindlasti on kaastundlikke eestlasi, kes on valmis ka neid majutama. Ei ole viinud läbi küsitlust ega uuringut ning ei julge väita, et nende hulk väga suur oleks,“ lisas ta.
Piirkondadest on pakkumine suurim ja hinnad soodsaimad Ida-Virumaal, kus teatud kohtades võib saada korteri üürile vaid kommunaalkulude tasumise eest.

„Pigem on küsimus selles, kuidas inimesed ja ühiskond tervikuna suhtuvad pagulastesse ja kui väga nad soovivad neid endale üürnikuks või naabriks? Kõige adekvaatsema seisukoha käsitletud teema osas saab, kui kinnisvara omanikuna esitada viimane küsimus iseendale ja vastata seejuures ausalt. Vastama peaksid eelkõige need inimesed, kes tõesti omavad üürikinnisvara. Positiivse vastuse andjad võiksid ennast KOV-sse ülesse anda ja olekski probleem lahendatud,“ pakkus Kase.

Jaga
Kommentaarid