Goldman Sachsi endise Aasia asejuhi Kenneth Courtise arvutuste kohaselt säästab Hiina odavamate toorainete tõttu aastas umbes 460 miljardit dollarit. Sellest umbes 320 miljardit dollarit tuleb odavast naftast ning ülejäänu jaguneb muude kütuste, metallide, söe ja põllumajanduslike toorainete hinnavõidu arvele.

See sääst liigub läbi majanduse, surudes alla kõige hindu alates koduküttest ja bensiini hinnast kuni tehaste sisendtooraineteni.

„Seda säästu on näha madalas tarbijahindade tõusus ja suuremates ostukogustes,“ ütles Oxford Economicsi Aasia analüüsijuht Louis Kuijs Bloombergile. „Tööstusettevõtete tulemused oleksid veel hullemad madalate toorainehindadeta.“

Hiina kaubandusministeeriumi arvestuste kohaselt säästis Hiina mullu 10 toorainest koosneva korvi näol alates sojaubadest kuni maagaasini 188 miljardit dollarit.

„See vähendas oluliselt kodumaiste ettevõtete kulusid ja parandas efektiivsust,“ teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Toorainete hinnalangus aitas lüüa inflatsiooni, mis andis Hiina rahapoliitika tegijatele rohkem hingamisruumi. Hiina majandus kasvas mullu 25-aasta aeglasemas tempos. Väiksem impordiarve aitas Hiinal kasvatada mullu väliskaubanduse ülejäägi 594,5 miljardile dollarile.

Hiina pelgalt ei vaata toorainete hinnalangust, vaid kasutab seda aktiivselt ära. Mullu importis Hiina rekordmahus naftat. Samuti imporditi mullu rekordmahus rauamaaki, sojaubasid ja vaske.

„Hiina on toorainete krahhi suur võitja,“ ütles Curtis, kes on kaasaajal Stratfor Holdingsi juht. „Oluline osa kätte kukkunud võidust on jõudnud Hiina rahvani.“