Konkurentsiameti eelmisel nädalal avaldatud dokument, millest nähtub, et Tallinna Vesi küsib Tallinna elanikelt liiga kõrget vee hinda, ei huvita tegelikkuses kedagi. Linnarahvas võib küll analüüsi tulemusi lugeda ja oma kurva saatuse üle mõtiskleda, kuid vee hind sellest madalamaks ei muutu.

Pärast erastamist on linn saanud Tallinna Veest kokku 1,6 miljardit krooni. Suuromanik United Utilities on dividendidena teeninud 487 miljonit ja ega dividenditeta ole jäänud ka teised omanikud. Selline rahapump on Tallinna linnavalitsusele kui hapnikuaparaat koomas haigele, sest makse enam tõsta ei saa.

Juhul kui hinna arvutamisel teha korrektiive, tähendaks see Tallinna eelarvele märgatavat kaotust, mistõttu ei ole kolmandiku suuruse aktsiaosalusega linnal tegelikult huvi tõstatada 400 000 elaniku nimel vee hinna suuruse küsimust.

Seetõttu ei saa tõsiselt võtta ka pealinnas võimul oleva koalitsiooni plaani osta Tallinna Vee aktsiad tagasi. Ühelt poolt puudub tehinguks raha, teiselt poolt on eraomanike ülekaal linna jaoks hea argument, millega põhjendada üha mahlasemate dividendide võtmist.

Kuna Tallinna linnavalitsus on otsustanud lähtuda AS-i Tallinna Vesi erastamisel sõlmitud lepingust, ei ole seadusega kehtestatud hinna reguleerimise korda sisuliselt järgitud.

Nagu vesi kõrvas

Linnaelaniku jaoks on see aga ääretult kehv varjatud maksuskeem, sest suurem osa veearvete kaudu makstud rahast ei lähe tänavaaukude lappimiseks ega muudeks heakorratöödeks, vaid piiri taha anonüümsetele aktsionäridele, kes, nagu selgub, teenivad põhjendamatult suurt tulu.

Konkurentsiameti jutt on linnale aga nagu vesi kõrvas, mis tuleb lihtsalt välja raputada. Ametil puudub jõuline väljund ja võimalus tagada oma nõude täitmine kas või kohtu kaudu.

Ainuke, kellelt tarbijad võiksid reaalselt abi saada, on õiguskantsler. „Õiguskantsler võib teha linnavalitsusele ettepaneku määruse kooskõlla viimiseks ja ettepaneku mittetäitmise korral pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalve korras riigikohtusse,” ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Tagasiost neelaks üle poole miljardi

•• Aastate jooksul on AS-i Tallinna Vesi dividendide osakaal kasumis kõikunud 70–90% vahemikus. Arvestades Tallinna eel­arve pingelist olukorda, on iga dividendist saadav kroon arvel ka järgmisel aastal.

•• LHV panga ootuse järgi võiks see osakaal olla ka tuleval kevadel 80%, mis tähendaks aktsia kohta 12,8 krooni dividende ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Kui tuleb 90%-ne aasta, siis enamgi. Seega võib linn järgmisel aastal arvestada vähemalt 89 miljoni kroonise tuluga.

•• Selleks et taastada ette­võt­tes enamusosalus, oleks Tallinnal vaja soetada ligi 16% aktsiaid, milleks kuluks juba praegu tunduvalt rohkem kui pool miljardit krooni.

•• Samal ajal oli enne 2005. aastal 415 miljonit krooni sisse toonud aktsiamüüki enamusosalus linnal sisuliselt käeulatuses.

•• Seega: jooge vett, makske arveid ja varuge kannatust, sest 2007. aastal sõlmitud leping pikendas Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas AS-i Tallinna Vesi vee-ettevõtjana tegutsemise tähtaega 30. novembrini 2020.