Odavlennufirma easyJet sidus kaks Euroopa pealinna Tallinna külge
Esmapilgul Euroopa ühe suurema odavlennufirma tulek Tallinna mingit furoori ei tekita. Inimesed seisavad järjekorras ning registreerivad end lennukile, nagu oleks nad reisinud Albioni iga päev ja aastaid. Nojah, pileteid pole vaja, see on erinevus. Kõik käib internetipõhiselt. 21. sajand ikkagi. Prügi väljaviimine ka maksab. Rääkimata puudest, mis niiviisi raiumata jäävad.
Oran?id toonid
Lennujaama kõrvalt paistab oran?ivärviline lennumasin. Kui avaks õige sülearvuti, logiks end sisse firma koduleheküljele ning ostaks samas koha nüüdsama väljuvale lennule, taban end mõttelt. Aga ei. Nii käitudes satuksin paratamatult firma kõige kasumlikumate klientide hulka, makstes kõrgeimat hinda. Kui broneerida koht viimasel minutil, haihtub ?odavlennu? kontseptsioon kohe. Ent kui mõelda varem, võib tõesti ületada tuhandeid kilomeetreid hinnaga, mis peaks näiteks kaugbussifirmad kahvatama panema.
easyJet on näide, et odav ülikond ei pea tingimata õmblustest kärisema. Erksavärvilist lennumasinat silmitsedes tuleb meelde sõit Prahast Londonisse ja tagasi. Lennuk oli uus ja korralik. Teenindajad kärmed (ja oma oran?ides ürpides päikeseliselt rõõmsad). Ja kui arvatakse, et odavlennufirma tähendab külabussi, kus mugavusi sama vähe nagu vanas PAZ-is, siis miski ei saa tõest kaugemal olla. Kogu teenindus, millega oleme harjunud tavapäraste lendude puhul, mahub ka easyJeti kabiini. Tõsi, iga liigutus maksab ja seetõttu on stjuardessid võrreldes muude lennuliinidega isegi käbedamad. Ent kui soove pole, pääseb rahakotti kergendamata ? mitte nagu tavapäraste lennuliinide puhul, kus näiteks toit on hinna sees tahtest sõltumata.
Aga muidu oli pisut külabussi tunne küll. Midagi pole teha, tavaliselt seostub lendamine ikkagi teatava elitaarsusega (isegi kui see ka otse piletihinnas ei kajastu). easyJeti lennukis näeb aga väga palju ka sellist ?tavalist? rahvast. Kes sõidab Prahasse kas või selleks, et korralik kõhutäis õlut kaanida. Tuleb ausalt öeldes odavam kui nädalavahetus Londonis veeta.
Kuidas kellelegi meeldib. Kui odavlennufirma Go (mille easyJet 2002. aasta augustis ära ostis) alustas lende Prahasse, suurenes tänavakuritegevus TsŠehhi pealinnas märgatavalt. Tõsi, kohalikke puudutas see vaid esteetiliselt, sest politseistatistika oli täis märkeid tülli läinud Briti õlle- ja seksituristide omavahelisest kaklusest. Samal ajal hakkasid kesklinnas kiirelt võrsuma mürgeldavate brittide ligimeelitamisele pühendunud pubid.
Baariomanikud, hoidke alt!
Ja nagu kirjutab maikuine Economist, on Tallinn stag party?de osas Prahale kiirelt järele jõudmas. Ja seda veel ilma easyJetita. Niisiis, baariomanikud, attention!
Igatahes on Lääne odavlennufirmad, mis enne Euroopa Liidu laienemist Ida-Euroopat suurel määral ignoreerisid, siin jõuliselt kanda kinnitamas.
easyJet lendab esirinnas. Juba enne uute liikmesmaade vastuvõttu liuglesid oranzŠid easylennukid Londonist Prahasse, Budapesti ning Ljubljanasse. Seda ajal, mil tekkisid ka Ida-Euroopa maade omad odavlennufirmad, näiteks SkyEurope Slovakkias ning Wizz Air Ungaris.
Analüütikud peavad suhteliselt vaesemaid Euroopa Liidu uusliikmeid odavlennufirmadele heaks turuks. Nii nagu mujal, tuleb suur osa kliente inimeste seast, kes pole kunagi varem lennukiga lennanud ? seda just liiga kõrgete hindade pärast. Oma tõuke annavad õhutranspordile viletsad raud- ja maanteed. Kuid Ida-Euroopas tuleb ületada läänega võrreldes teistsuguseid takistusi. Näiteks on siin suhteliselt vähem levinud krediitkaardid, mida broneerimiseks tarvis.
easyJetil on aga läinud hästi isegi enne jõulist sissetungi itta ? vähemalt kui vaadata kasvunumbreid. Eelmise aasta septembriga võrreldes kasvas lennufirma reisijate arv veerandi võrra, 2,3 miljonini. Firma kasum suurenes 16%. Ühtlasi kasvas protsendi võrra easyJeti lennukite keskmine täitumus ? 86,9 protsendini.
EasyJet plaanib veel kõvasti laieneda. Samal päeval kui nende esimene lennuk startis Londonist Tallinna, avas firma veel 15 uut liini. Praegusele 190 lennumasinale lisaks ostetakse aastani 2012 veel 257 Airbus-tüüpi lennukit. Sama teed läheb easyJeti suurim rivaal Ryanair, mis laiendab oma masinaparki enam kui saja masina võrra.
Ometi ei jaga mitte kõik usku odavlennunduse helgesse tulevikku. Kallinevad kütusehinnad ning tugevnev konkurents langetasid septembris easyJeti aktsiate hinda kõigi aegade madalaima tasemeni. Vähikäiku on teinud ka Ryanairi osakud. Peale kõige muu kahtleb osa analüütikuid, kas Euroopa lennundusturul on ikka ruumi nii suureks reisijate arvu kasvuks, kui soetatavate lennukite arv nõuaks.
Optimiste siiski jagub. Oktoobris ostis endale easyJetis 8,4-protsendilise osaluse Islandi lennukompanii Icelandair emafirma.
Kindlasti ei saa odavlennufirma loomist iseenesest pidada kindlaks teeks edule. Kui USA kaotas seitsmekümnendatel piirangud sisemaisele lennundusturule, läksid 34-st loodud odavlennufirmast 32 peagi pankrotti. Põlvkond hiljem on odavlennufirmad siiski võitnud. Praegu kontrollivad nad USA-sisesest lennundusturust umbes 70 protsenti.
Nüüdseks on jõudnud turukorrastusfaasi Euroopa, kus odavlendude kontseptsioon kinnitas kanda alles viimase kümnendi jooksul. Hetkel lendab Euroopas umbes 50 odavlennufirmat. Uusi ettevõtteid tekib ning läheb pankrotti peaaegu igal nädalal.
Turg muutub
Samal ajal kui odavlennufirmad võistlevad omavahel, sunnib nende pealetung olemasolevaid lennuliine tõsiselt arvestama hinnapoliitikat. Konkurents on pannud lennufirmasid kasutama odavlennufirmadega sarnaseid mehhanisme ? nagu intenetimüüki, üheotsapileteid ning läbipaistvaid hindu.
Oma tegutsemist muudavad ka odavlennufirmad. Kui algselt viisid nad kulusid alla muu hulgas sel teel, et kasutasid kaugemalasuvaid ning odavamaid lennuvälju, siis nüüd on trend liikuda pigem tagasi kallimatele maandumisradadele. Kui ühest küljest hoitakse kokku reisijate mugavuse arvel, plaanib näiteks Ryanair pakkuda võimalust portatiivsete ekraanide abil televiisorit (nimetades ise seda revolutsiooniks odavlennunduses) vaadata. Mõistagi lisatasu eest.
Odavlennufirmade pealetung ei pea mõjuma vanadele olijatele tingimata negatiivsena. easyJeti turundusdirektor Eestis Yannis Capodistrias märgib, et harilikult kasvatab odavlennufirma tulek reisijate hulka ka teistel lennuliinidel. Eriti kui nad näitavad üles paindlikkust. Easy?
easyJet: Kuulub Euroopa kolme suurima hulka
?? Firma asutas Stelios Haji Ioannou, kelle perekonnale kuulub siiani 41% ettevõttest.
?? Kuulub Euroopa kolme suurima lennufirma hulka.
?? Tänaseks lendab 189 liinil, ühendades 56 Euroopa lennujaama 18 riigis.
?? 80% lendudest algab Londonist või Berliinist.
?? Tallinna liinil plaanib teenindada aastas 185 000 reisijat.
