Odessas lasti maha Marcel Vichmanni huve kaitsnud advokaat
Politsei teatas, et ründajad põgenesid sündmuspaigalt hallis autos, vahendab Dumskaja.
Politsei sulges kogu Krasnõhh Zori tänava, kus rünnak aset leidis. Kohalikud elanikud tulistamist ei kuulnud. Ekspertide sõnul võidi tulistada summutiga karabiinist.
Pool tundi enne mõrva peeti samas rajoonis kinni Krimmi numbritega auto, milles veeti relvi.
Sündmuskohal töötasid Dumskaja teatel Ukraina peaprokuratuuri ja julgeolekuteenistuse (SBU) töötajad.
Odessa oblastis Zatokas tegutseb Eesti firma Litus Maris, mis ehitab seal ranna promenaadi. Väljaande Zatokski Arbuz teatel kuulub ettevõte ärimees Marcel Vichmannile.
Dumskaja kirjutas selle aasta 10. veebruaril, et Zatoki rannapromenaadi esimese kilomeetri valmis ehitanud Litus Maris kaebas kohtusse kohaliku alevinõukogu, sest viimane otsustas ootamatult investoritele maad rendile mitte anda.
Dumskaja kirjutab, et Litus Maris alustas 2015. aastal ulatusliku projekti realiseerimist ning investeeris miljoneid Zatoki turismiinfrastruktuuri arendamiseks. Rajati esimene kilomeeter rannapromenaadi koos ühendustega, vetelpäästetornid ning korraldati ranna koristamine. Paljuski tänu sellele oli turismihooaeg Zatokas viimaste aastate üks edukamaid.
Kõik Zatoka rannad ühendava Euroopa pikima rannapromenaadi (12 kilomeetrit) ehitamine pidi sel aastal jätkuma. Alevinõukogu ja kohalik meer Vassili Zvjagintsev isiklikult, kes veel suvel investorit tänas, loobus aga äkki maad rendile andmast.
Litus Maris pöördus selle peale halduskohtusse. Esimesele kohtuistungile kostja kohale ei ilmunud. Teisel istungil teatas alevinõukogu jurist, et maa investorile üleandmise dokumente kohalikul omavalitsusel ei ole.
Zvjagintsev kinnitab, et dokumendid kadusid väga kummalistel asjaoludel.
„Ma eraldamise projekti ei ole. Selle kohta ei ole meil midagi. Aga kus see kõik on? No see varastati ju ära. Täielikult kõik dokumendid. Kes varastas? Seda küsige miilitsast, kes,“ selgitas linnapea.
Hageja pool esitas seepeale väljavõtte kohtueelsete juurdluste registrist ja alevinõukogu enda vastuse, mis alevinõukogu juristi ja Zatoka meeri sõnad täielikult ümber lükkasid. Dokumendist ilmneb selgelt, et paberid kadusid enne otsuse tegemist maa eraldamise kohta rannapromenaadi ehitamiseks.
„Vargus toimus perioodil 17. septembrist 22. oktoobrini. Tähendab, viidatud dokumenti ei saadud põhimõtteliselt varastada. Sellel lihtsal põhjusel, et see võeti arutlusele alles pärast vargust,“ teatasid investori esindajad kohtus.
Siis üritas alevinõukogu jurist veenda kohut selles, et istungit, millel võeti vastu otsus maa eestlastele rendile andmise kohta, pole üldse toimunud. Kuigi on olemas faktid, mis kinnitavad lubavate dokumentide olemasolu.
Dumskaja kirjutas veebruaris, et jääb mulje, nagu oleks konkreetsete dokumentide vargus korraldatud just selleks, et rendilepingule mitte alla kirjutada. „Protsessi kunstlik venitamine alevinõukogu poolt ei too kaasa mitte ainult tõsiseid finantskahjusid investorile, vaid annab löögi ka Ukraina mainele rahvusvahelisel areenil,“ kirjutas Dumskaja.
Ühe kilomeetri rajamiseks rannapromenaadist kulutas investor Dumskaja teatel 13,5 miljonit grivnat.
„Pool sellest rahast läks heakorrastamiseks. Praegusel hetkel, omamata neid dokumente, millest kohtus jutt käis, kahtlustab investor, et tegemist on pahatahtliku ülevõtmisega,“ kommenteeris Litus Marise finantsdirektor Jelena Pavlenko.
„Väga õudne, et meie maal selline asi jätkub. Eurooplased tulevad meie juurde, meie räägime neile, et läheme Euroopasse, aga ise näitame neil mingit banaalset matslikku raha väljapumpamise mehhanismi,“ ütles Zatoka alevinõukogu liige Natalja Vernigora.
Investori esindaja Georgi Bõkov ütles Dumskajale, et tema arvates käis eesmärgipärane kampaania kohtuprotsessi takistamiseks ja venitamiseks, et rannapromenaadi ehitusprojekti ei realiseeritaks.
12. aprillil kirjutas Dumskaja, et Litus Maris üritab juba pool aastat saada seaduslikku õigust Euroopa pikima rannapromenaadi ehitamiseks. Alevinõukogu jäi esimese astme kohtus kaotajaks ning seda kohustati sõlmima leping rannapromenaadi ehitamiseks. Alevinõukogu esitas aga apellatsioonikaebuse.
Dumskaja märkis taas, et alevinõukogu üritas maksimaalselt protsessi venitada. Apellatsioonikaebus esitati viimasel lubatud päeval. Bõkovi hinnangul tehti seda meelega.
„Me olime tunnistajaks sihilikule surveavaldamisele kohtule ja protsessi sihilikule venitamisele. Otse öeldes, kui selline olukord jätkub ja kohus neile provokatsioonidele allub, võib rääkida alevinõukogu või teiste isikute mingisugusest survest apellatsioonikohtu kolleegiumile,“ ütles Bõkov.
Apellatsioonikohtu esimene istung toimus 13. aprillil. Alevinõukogu esindajad esitasid taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et alevinõukogu juristid ei saa töökoormuse tõttu istungil osaleda.
Ühtki dokumenti selle kinnituseks ei olnud, ning taotluse rahuldamisest keelduti.
Investori esindajad nõudsid põhjendatult kohtuasja lõpetamist ja alevinõukogu hagi tagasilükkamist.
„Me leiame, et esimese astme kohus uuris kohtuasja materjale täielikult ja asjakohaselt ning võttis vastu seadusliku ja kaalutletud otsuse,“ ütlesid investori esindajad.
Kohtunikud võtsid aga vastu ootamatu otsuse: peatada kohtuasja läbivaatamine. Selleks ei pidanud nad isegi nõupidamisruumi minema.
