OECD: eestlased oskavad majandada teoreetilist, kuid mitte praktiliselt

Eesti elanikel küll olemas baasteadmised finantsteenustest, kuid probleemiks on teadmistele mittevastav käitumine ja hoiakud rahaasjades. Kolmekümne riigi võrdluses olid Eesti elanikud finantsteadmistes kolmandal kohal, kuid finantskäitumises alles 24. kohal. OECD rahvusvahelise finantskirjaoskuse võrdlusuuringus kasutati möödunud aastal Eestis läbiviidud ja avalikustatud uuringu tulemusi.

Uuring keskendus kolme valdkonna riikidevahelisele analüüsile ja võrdlusele: finantsteadmised ehk rahatarkus, finantskäitumine ja hoiakud pikaajalise rahaasjade planeerimise kohta. Rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.

Finantskirjaoskus on näiteks oskus koostada pere-eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ja säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes.

Tulemuste võrdluses selgus, et Eesti elanike finantsteadmised on võrreldes teiste riikidega head. Kolmekümne riigi elanike võrdluses on Eesti elanikud kolmandal kohal Hongkongi ja Lõuna-Korea järel. Eestile järgneb Soome neljandaga kohaga.

Eesti elanikud ise hindasid oma rahatarkuse teadmisi riigi keskmisest tulemusest halvemaks – nende teadmised osutusid tegelikult hoopis paremaks.

Samas on Eesti elanikud finantskäitumises alles 24. kohal. Eestist tagapool on veel Ungari, Poola, Gruusia, Türgi ja Brasiilia. Parimad tulemused finantskäitumises olid Prantsusmaa elanikel.

Rahaasjade plaanerimise hoiakutes on Eesti elanikud 30 riigi arvestuses keskel ehk 14. kohal, parimad on Uus-Meremaa elanikud.

Uuringu tulemused näitavad üldist vajadust finantskirjaoskuse edendamise järele. OECD finantskirjaoskuse raport soovitab Eestile otsida võimalusi ja lahendusi, mis mõjutavad ja parandavad eelkõige elanike finantskäitumist.

Kokku osales uuringus 30 riiki üle maailma, millest oli 17 OECD riigid. Igast riigist osales vähemalt 1000 vastajat vanuses 18–79.