OECD analüütikute hinnangul püsib Eesti siseturu nõudlus kasvukursil ja avaliku sektori investeeringud suurenevad ELi fondide abiga. Analüütikud märgivad majapidamiste tarbimise taset ergutavana ära ka uue koalitsiooni kava tõsta tulumaksuvaba miinimumi.

Hoolimata soodsast majandussituatsioonist ja finantseerimistingimustest kasvavad erainvesteeringud ent aeglaselt. Eksport kasvab, seda utsitab tagant suurenev välismaine nõudlus. Samas esitab kasvav palgasurve väljakutse hinnakonkurentsis püsimiseks.

Eesti on OECD riikide seas madalaima võlatasemega ning keskvalitsuse eelarve on tänavu ülejäägis, sestap on Eesti fiskaalne positsioon väga tugev, märgivad analüütikud. Arvestades soodsaid laenusaamise tingimusi ja vajadust finantseerida kasvu tugevdavaid meetmeid on Eesti ees seisev võimalus väga ahvatlev. Rahastamisvõimalusi tuleks kasutada, et suurendada konkurentsivõimet ja muuta kasv laiapõhjaliseks, eriti just tugevdades aktiivset tööturupoliitikat ning alandades tööjõumakse.

OECD prognoosi kohaselt kasvab Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu 1,1, järgmisel aastal 2,4 ja ülejärgmisel 2,9 protsenti. Nii tänavust kui ka järgmise aasta kasvuprognoosi korrigeeris OECD kevadega võrreldes märkimisväärselt.

Tänavu ennustab OECD Eestile 0,9 protsendi suurust inflatsiooni võrtreldes mullusega. Tarbijahinnaindeks kasvab prognoosi kohaselt järgmisel aastal 2,3 ja ülejärgmisel 2,6 protsenti.

Maastrichti kriteeriumite kohane välisvõlg, mis OECD arvutuste kohaselt moodustab tänavu 9,5% SKTst, kasvab tuleval aastal 10,2 ja ületuleval 10,4 protsendini SKTst.