OECD soovitab Eesti vähendada sõltuvust põlevkivist ja maksustada rohkem tarbimist

 (23)

OECD soovitab Eesti vähendada sõltuvust põlevkivist ja maksustada rohkem tarbimist
Foto: Andres Putting

Täna avaldatud Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkuse ülevaates märgitakse, et Eesti on teinud märkimisväärseid edusamme oma majanduskasvu lahti sidumisel õhusaastest ja energiatarbimisest, kuid põlevkivist sõltuvuse tõttu on Eesti majandus jätkuvalt väga süsiniku- ja energiamahukas.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles ülevaate tutvustamisel, et OECD soovitused tulevad meie jaoks väga sobival ajal, sest tänased prioriteetsed keskkonnalased suundumised - üleminek madala süsinikuintensiivsusega ringmajandusele - nõuavad uut moodi lähenemist ja lahendusi, et saaksime kujundada oma majanduse ja energiasüsteemi ressursitõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks.

"Riigikogusse on jõudnud olulised alusdokumendid - „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030", mille heakskiitmisel saame hakata tegelema konkreetsete meetmete rakendamisega sektorite raames, näiteks energiamajandus, transport, põllumajandus, metsandus ja maakasutus," märkis Pomerants.

OECD hinnangul peaks Eesti muutma põlevkivi kaevandamise tootlikkuse ja keskkonnamõjuga seotud eesmärgid senisest ambitsioonikamaks. „Pole mingit kahtlust, et see on meie keskkonnale suureks koormaks ja sellest tulenevalt oleme OECD riikide arvestuses suurima süsinikuintensiivsusega majandus. Tegemist on kompleksse teemaga, millega käivad kaasas ka laiemad majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid, mistõttu peame tegutsema läbimõeldult, arvestades, et sellise mastaabiga muutused ei toimu üleöö. Aasta alguses jõustus uus maapõueseadus ning lisaks on valdkonna arengute suunamiseks koostatud „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" ja „Põlevkivi arengukava 2016-2030", mille põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine," selgitas keskkonnaminister.

Loe veel

Seotud lood:

Ülevaates tõstab OECD esile, et looduskaitsega seotud valdkondades on Eestil õnnestunud saavutada eesmärgid ennetähtaegselt. Kaitsealade ulatust on Eestis järjepidevalt laiendatud ning selle tulemusena on täidetud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Aichi eesmärgid, mis näevad 2020. aastaks ette vähemalt 17% maismaa-ala ja siseveekogude ning 10% ranniku- ja merealade kaitse alla võtmist.

Keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas soovitab OECD Eestil jätkata ökomaksureformiga ehk maksustada sissetulekute asemel varasemast suuremal määral tarbimist, loodusvarade kasutamist ja keskkonna saastamist ning edendada ökoinnovatsiooni.

Keskkonda kahjustavate tegevuste õiglaseks maksustamiseks on keskkonnaministeerium alustanud keskkonnale olulist mõju omavate tegevuste tervikliku ja omavahel seostatud keskkonnamõju välja selgitamist. Projekti eesmärk on 2018. aasta keskpaigaks välja arvutada oluliste välismõjudega keskkonnakasutamise vormide (nt saastamine, kaevandamine) ühiskondliku kulu rahaline väärtus ehk väliskulu.

Eesti on seadnud jätkusuutliku majanduskasvu prioriteediks ülemineku ressursitõhusale ringmajandusele, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete korduskasutusele ja ringlusesse võtmisele. Ettevõtete ressursitõhusamaks muutmiseks toetatakse nii teadlikkuse tõstmist kui ka investeeringuid tootmisprotsesside tõhustamiseks lähiaastatel üle 110 miljoni euroga. Sealjuures on oluline osa innovaatilistel lahendustel. Suurim potentsiaal ressursi kokkuhoiuks Eestis on mäe-, toiduaine-, puidu-, paberi- ja tselluloositööstuses ning mineraalsete materjalide töötlemisel.

Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks soovitab OECD majanduslike meetmete (segaolmejäätmete ja jäätmete põletamise maksustamist) rakendamist ja tugevdada kohalike omavalitsuste rolli jäätmemajanduse korraldamisel.

Eestis tuleb alates 2020. aastast ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest. 2015. aasta seisuga oleme jõudnud 33% ning riigi eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust. Alates käesolevast aastast toetab riik kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas, mille eest saab näiteks inimesi nõustada, teha paremat järelevalvet ja hoida jäätmejaama rohkem aega avatud. Ringlussevõtt ja keskkonda kahjustav jäätmete põletamine on tihedalt seotud ka tavakodanike panusega, mistõttu on riik võtnud endale ülesande ühiskonnas teadlikkust suurendada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare