Värskes raportis antud soovituste kohaselt ei peaks Eesti kõrge kvalifikatsiooniga töötajad aastase sisserände kvoodi sisse arvestama, lisaks peaks pikendama väljastpoolt Euroopa Liitu pärit tudengite tööotsingute perioodi ning aktiveerima kolmandatest riikidest pärit isikute õppeprogramme.

OECD toob raportis välja, et varem meie ärikeskkonna parandamiseks antud soovitustest ei ole Eesti võtnud ette ühtki sammu ettevõtete pankrotiprotsesside lühendamiseks ning efektiivsemaks muutmiseks. Samuti ei ole muudetud lihtsamaks väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele laenuandmist ning hoiu- ja laenuühistutele panganduslitsentsi andmist.

Ka ei ole kehtestatud õpipoisiametis töötajatele maksuvaba miinimumpalka ning kutsekoolide õpilastele rahalise toetuse parandamist ning tugevdatud kohalikul tasandil ettevõtete ning koolide koostööd.

OECD märgib raportis, et Eestil on olulised tugevused nagu haritud ning paindlik tööjõud, ärisõbralik keskkond, jõuline finantssektor ning tugev ja usaldusväärne eelarvepoliitika. Pärast pariaastast nõrkust on ka majanduskasv jõudu kogunud ning peaks selle aasta kokkuvõttes ületama 4% piiri. Sissetulekud kasvavad ning liiguvad ühenduse rikkamate riikidele tasemele lähemale.

OECD toob välja, et sellele vaatamata peaks valitsus oma tegevuses toetama majanduskasvu ning majanduse elastsust, mis on ühtlustuses hädavajalikud. Meie tootlikkuse kasv jääb OECD sõnul kriisieelasele ajale märkimisväärselt . Lisaks on tööealiste elanike arvu vähenemine järsem kui suuremas osas Euroopa riikides ja oskustöötajaid napib paljudes sektorites, nende seas IT ning tervishoid). Samuti oleme väikse majandusena välisšokkidest väga haavatavad.

OECD märgib et kuigi oleme heaolunäitajates madalate sissetulekutele vaatamata üllatuslikult samal tasemel kui tüüpilised OECD riigid, on subjektiivne heaolu meil OECD standarditest madalam. Selle põhjuseks on madalad sissetulekud ning vähene rikkus, samuti kehvad tervisenäitajad.

Eesti vaesus ning sissetulekute ebavõrdsus on OECD riikide seas ühed kõrgemad. Viimastel aastatel on küll vähekindlustatute sissetulekud tänu miinimumpalga ning toimetulekutoetuste tõusule suurenenud, märgib OECD. Absoluutses vaesuses elavate inimeste (sissetulek alla 200 euro kuus) langes 2015. aastal alla 4% piiri.
Suur sissetulekute ebavõrdsus tuleneb OECD raporti kohaselt nii palkade ebavõrdusest kui väga väikesest maksude ja soodustustuste ümberjagamisest. See jätab OECD hinnangul väga suure osa elanikkonnast vaesusriski. Samal ajal kui suur osa sotsiaalkulutustest läheb peredele on üksikvanemaga ning enam kui kolme lapsega perede vaesusrisk suhteliselt kõrgem. Eakate vaesusrisk on samuti suurem, seda madalate pensionite tõttu.

OECD märgib, et eesootav maksureform peaks sissetulekute erinevust vähendama.
OECD toob välja, et Eesti kasvuväljavaated on väga haavatavad, sõltudes peamiste kaubanduspartnerite majanduste arengust.

Brexiti otsest mõju Eestile hindab OECD madalaks, sest meie kaubandussidemed Suurbritanniaga ei ole väga tihendad. Samas võib Brexit Eestit mõjutada kaudsemalt läbi Lääneremere riikide.
Siseriiklike riskidena toob OECD välja palkade ning tootlikkuse vahelise seose. Palgasurvet võiks langetada remigratsioon ning puudega ning vanemaealiste tööturule toomine.

Põlevkivi maksutamiseks liiga vähe samme

OECD märgib, et kuigi Eestis on tehtud suuri investeeringuid põlevkivielektri emissioonide vähendamiseks, on energeetikasektori arengukavas 2030. aastaks ettenähtu rohelisemale energiale üleminek suure riskiga.

Põlevkivitööstuse negatiivse mõju vähendamiseks, põlevkivi kõrgemaks maksustamiseks ning alternatiivse energia arendamiseks on viimase viie aasta jooksul astutud liiga vähe samme. OECD toob välja, et ressursitasude reform on maksude mõju isegi vähendanud. OECD märgib, et kuna põlevkivi puhul ei pruugi otsene hinnasurve olla piisav, peaksid maksud olem otseselt suunatud õhu- ning veesaaste vähendamisele. OECD märgib, et ka kaevandamisele järgnev maa taastamine on Eestis ebapiisav, mistõttu peaks rakendama ettevõtetele suuremaid nõudeid.
OECD möönab, et rohemajandusele üleminekul on suured sotsiaalmajanduslikud mõjud, sest põlevkivikaevandamine on riigi keskmisest suurema tööpuudega ning kõrgema vaesuse määraga Ida-Eestis võtmetähtsusega tööandja. Lisaks on põlevkivi valitsusele oluline eelarvelaekumiste allikas seda nii maksude kui ka dominantse Eesti Energia omanduse kaudu.