Õhukesed plasmatelerid lähevad järjest odavamaks
Ta tunnistas, et soovib jõuludeks kaheksa aastat vana pildikasti vahetada suurema ekraaniga ja moodsama vastu. “Eks nad tavatelerist on küll kallimad, aga samas meelitab ostma tunduvalt parem pilt, selge kiri, õhuke korpus,” sõnas ta. Ka oli Jaak kuulnud, et tavalise kineskoobiga teleritega ei saagi tulevikus digitelevisiooni vaadata.
Poe müüja Dmitri ütles, et ostjate huvi nii plasmateleri kui ka LCD vastu on märgatav. Teatud piirangu paneb peale kõrge hind, kuigi seegi on aastaga märgatavalt langenud ja seetõttu muutunud kättesaadavaks ka Eesti keskmise palgaga ostjale.
Jääb ajale jalgu
Plasmateleri ostmise sooviga oli poodi tulnud ka Viktor. Hinnast tähtsamaks pidas ta suurt ekraani, pildikvaliteeti, tehnika viimast sõna. “Mõne aasta pärast on paljudel plasmatelerid, vana tüüpi kineskooptelereid ei osteta enam,” kinnitas ta.
Kaupluse Sony Center müüja Enn meenutas, et plasmatelerid maksid maailmaturule jõudes 500 000 kuni 700 000 krooni. Nüüd on õhukeste telerite hind kümme korda langenud. Kuus aastat tagasi, kui Sony Centrisse jõudis esimene plasmateler, maksis 42-tolline 220 000 krooni. Eelmisel aastal maksis odavaim sama suure ekraaniga plasmateler 60 000, kalleim ehk 61-tollise ekraaniga 400 000 krooni.
Tänavu on plasmatelerite hind langenud vähemalt 30 protsenti ja järgmiseks aastaks võib tootmise arenedes oodata veelgi madalamat müügihinda. Väiksema ekraaniga plasmateleri eest võib pood järgmisel aastal küsida vaid 15 000 krooni. “Seni võisid endale plasmatelerit lubada rikkad, nüüd ka tavainimesed.”
Tulevik kuulub plasmateleritele
•• Nii plasma- kui ka LCD-teler on atraktiivsed, energiasäästlikud, toas vähe ruumi võtvad üliõhukesed paneelid.
•• Plasmaekraanil helendab iga plasmaekraanil olev osake ise. Kahe ekraanikihi vahele hõrendatud neooni-ksenooni gaasisegu viiakse vaid plasmaseisundisse, mis vajalikul momendil hakkab helendama. LCD-ekraan vajab aga selleks omaette lisavalgustit.
•• Plasmateler on immuunne magnetvälja suhtes: kõlareid võib paigaldada ekraani lähedusse.
•• Plasmatelerid toetavad ekraaniformaati 16:9 – see on ideaalse kodukino alus ning tee, mida mööda astub DVD-maailm.
•• Asjatundjate sõnul on OLED (Organic Light-emitting Diode) ekraanid veelgi õhemad, parema pildikvaliteediga ja kiiremad, samas tootmiskulude poolest odavamad kui vedelkristallekraanid. Praegu on OLED-tehnoloogia masstootmisesse jõudnud pihuarvutite ja mobiiltelefonide puhul, mõne aasta pärast oodatakse esimesi telereid.
•• Kineskoop leiutati aastal 1922., LCD-ekraan 1968. ja OLED 1987. aastal.
