Ohumärk? Eesti ekspordinumbrites on peidus negatiivseid märke

 (12)
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik Mihkel NestorFoto: Madis Veltman

Kuigi Eesti eksport tegi aasta alguses tubli viieprotsendise tõusu, peegeldab see pigem üksiktehinguid, kui siinsete ettevõtete laiemat edu välisturgudel. Aeglustunud on ka meie peamiste ekspordipartnerite nõudluse kasv.

Lõppeva nädala neljapäeval avaldas Statistikaamet märtsi kaubandusstatistika, mis võimaldab kokku lüüa esimese kvartali tulemused. Kui viimastel aegadel oleme ekspordist saanud rääkida enamjaolt optimistlikus toonis, siis kahjuks osutus märts esimeseks kuuks alates läinud aasta aprillist, mil kaupade väljavedu vähenes. Kokku kahanes Eestis toodetud kaupade müük välismaale aastases võrdluses 7,5%. Enim mõjutas märtsi ekspordistatistikat elektriseadmete väljaveo kahanemine. Kaubagrupi müük välismaale vähenes 28,5 miljoni euro võrra, andes nii pea poole koguekspordi langusest. Põhjuseks ei ole siiski ootamatu nõudluse langus, vaid eelmise aasta väga kõrge võrdlusbaas. Kuude lõikes on elektriseadmete müük püsinud tänavu väga stabiilsel tasemel. Sellegipoolest ei saa nõrka eksporti vaid selle abil selgitada: langus oli laiapõhjaline ja puudutas enamust kaubagruppidest. Mõju avaldas ka erinevus tööpäevade arvus, mida 2018. aasta märtsis oli ühe võrra vähem.

Vaadates esimest kvartalit tervikuna, suurenes Eestis toodetud kaupade eksport eurodes mõõdetuna siiski tubli 5% võrra. Arvudesse lähemalt süüvides, ei ole pilt kahjuks niivõrd ilus. Nimelt tuli valdav osa ekspordikasvust mineraalsete kütuste kaubagrupi arvelt, mille väljavedu suurenes kolme kuuga enam kui 100 miljoni euro võrra. Erinevalt varem arvatust, ei olnud tohutu tõusu taga ilmselt kodumaine põlevkivitööstus ega ka kütusehindade tõus, vaid sisse imporditud kütuse töötlemine, misjärel kaup taas Eestist välja liikus. Mineraalsete kütuste müüki arvesse võtmata, oleks ekspordikasv piirdunud kõigest 0,6%ga, mis ei tõota head esimese kvartali majanduskasvu numbrile.

Suurem negatiivne üksikmõju esimeses kvartalis oli eelmainitud elektriseadmete müügi kahanemine. Et eelnevatel kuudel oli elektriseadmete müük plusspoolel, piirdus langus kokkuvõttes veidi enam kui 27 miljoni euroga. Konkreetselt põhjustas selle mobiilside­seadmete müügi kokkukuivamine, mis mullu andis veel enam kui poole kogu kaubagrupi ekspordist. Suure negatiivse panuse andis ka muude tööstustoodete ekspordi langus enam kui 8 miljoni euro võrra. Selle kaubagrupi eksporti langetas enim erineva mööbli - valgustite, madratsite, diivanite jms kesine müük, kuid vähenes ka Eesti ühe olulisima ekspordiartikli valmismajade väljavedu. Ekspordikasvu pidurdas tugevalt veel erinevate taimsete toodete, peamiselt teravilja, alanenud müük.

Jättes kõrvale ekspordikasvu vedanud kütusemüügi, tõusis esimeses kvartalis tublisti erinevate masinate ja seadmete eksport - ligi 11 miljoni euro ehk 9% võrra. Jätkuvalt suurenes ka Eesti jaoks väga olulise kaubagrupi puittoodete eksport, kuigi kasvutempo aeglustus 3%ni. Tublisti suurenes ka teise metsamajandusega seotud kaubagrupi, pabertoodete ja tselluloosi, eksport. Märkimisväärse panuse ekspordikasvu andis veel toidukaupade (sh alkohol) müük välisriikidesse.

Kütusemüük reastas ümber kaubanduspartnerite järjestust

Aasta alguse kütusetehingud mängisid ringi ka Eesti kaubanduspartnerite järjestust. Nimelt tõusis Eesti olulisemate ekspordisihtkohtade eksootiline Singapur, kuhu müüdi pea 50 miljoni euro eest kütust. Omaette küsimuseks jääb, kas kauba liikumine füüsiliselt või juriidiliselt toimus ning kuivõrd tehing majandusele lisandväärtust juurde lõi. Üllatavalt tugeva, enam kui 30 miljoni eurose tõusu tegi eksport Suurbritanniasse, mille majanduse väljavaated hetkel just helged ei ole. Kasvu taga oli taaskord kütusemüük, milleta oleks eksport Suurbritanniasse hoopis langenud. Traditsioonilisematest ekspordi­partneritest kasvas müük enim Saksamaale, suurenedes ligi 35 miljoni euro võrra. Saksamaale suunatud eksporti panustas enim elektriseadmete müük. 32 miljoni euro võrra tõusis Eesti kaupade väljavedu ka põhjanaabrite juurde Soome. Seejuures oli tõus küllalt laiapõhjaline - panustasid nii elektriseadmed, puit- ja metalltooted kui ehitusmaterjalid. Sarnaselt eelmisele aastale jätkus endiselt tugev ekspordi vähenemine Rootsi suunal, mida põhjustab kitsas telekommunikatsiooni­elektroonika kaubagrupp. Samas on Rootsi ehitusturu pidurdumine põhjustanud muret ka teistes harudes.

Eesti kaubanduspartnerite nõudlus on aeglasem

Loe veel

Eesti ekspordi aeglustumist selgitavad vähemalt osaliselt meie kahe peamise kaubanduspartneri, Soome ja Rootsi, impordis toimunud muutused. Eelmise aastaga võrreldes on eelkõige pidurdunud põhjanaabrite soomlaste impordinõudlus. Teatavasti oli 2017. aasta Soome väliskaubanduse jaoks ääretult edukas. Rekordiline ekspordikasv tähendas ka suurt nõudlust tootmissisendite järele, mistõttu paisus ka kaupade import 13% võrra. Käesoleval aastal on kasvutempo jäänud märksa aeglasemaks. Kui veebruaris suures Soome import 9%, siis jaanuaris ja märtsis 3-4% jagu.

Rootsi kaubaimport alustas aastat 15% tõusuga, mis veebruaris langes 8%le ja peatus märtsis sootuks. Telekommunikatsioonielektroonika kõrval on õnneks pidevalt kasvanud teiste kaubagruppide müük Rootsi. Neist olulisemateks on saanud valmismajad ja mööbel ning erinevad puittooted, mis moodustasid mullu Rootsi suunduvast koguekspordist vastavalt 15% ja 13%. Kui mööbli ja valmismajade import on Rootsis viimastel kuudel tõepoolest pidurdunud, siis puittoodete puhul import aasta alguses isegi kiirenes. Seetõttu jääb loodetavasti ajutiseks ka Eesti kaupade ekspordi langus.

Kapitalikaupade import viitab suurematele investeeringutele

Impordikasv jäi esimeses kvartalis ekspordikasvule tublisti alla piirdudes 2,3%ga. Ilma kütuseid arvesse võtmata, mille sissevedu suurenes esimeses kvartalis enam kui 110 miljoni euro jagu, oleks import 2017. aasta sama ajaga võrreldes koguni vähenenud. Impordi kahanemise põhjus peitub kõrges võrdlusbaasis. Eelmise aasta esimesse kvartalisse jäid nimelt suurtehingud reisilaevadega, mille kogumaksumus küündis pea 270 miljoni euroni. Lisaks kütustele, tegi I kvartalis suure tõusu veel erinevate masinate ja seademete import, mis suurenes 73 miljoni euro jagu ning transpordivahendite (sh sõiduautode) import, mis suurenes ligi 50 miljonit eurot.

Üks Eesti majanduse viimaste aastate olulisematest probleemidest on olnud ettevõtete vähene valmidus investeerida. Kuigi investeeringute prognoosimine on ebatäpne, annab positiivse sõnumi viimase kahe kvartali jooksul kosunud kapitalikaupade sissevedu. Just seda näitajat peetakse üheks paremaks indikaatoriks investeeringute ennustamisel. Kui 2017. aasta esimeses pooles oli kapitalikaupade import (v.a. transpordivahendid) veel languses, siis alates III kvartalist pöördus see tõusule. Eelmise aasta lõpus suurenes kapitalikaupade sissevedu juba 11% ning tänavu I kvartalis 16% võrra. Kaasaegsem tehnoloogia ja suurem efektiivsus on Eesti ettevõtetele kindlasti abiks, kuid loodetavasti hoogustub ka investeerimine intellektuaalsesse kapitali, mis tänapäeva majanduskeskkonnas tavaliselt palju suurema tulususega on.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare