Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tuleb siiski ka sidefaktide säilitamisesse suhtuda täie tõsidusega, vahendab õiguskantsleri kantselei. 

„Teadmine, et elektroonilise suhtlemise fakte säilitatakse sideettevõtetes, võib samuti inimeste käitumist ja suhtlemismustreid piirata ning suunata. See aga võib kitsendada väljendusvabadust, eraelu puutumatust ja muid õigusi, mida põhiseadus kaitseb. Samale järeldusele jõudis ka Euroopa Liidu kohus,“ nentis Madise. 

„Kellele, millisel juhul ja eesmärgil andmeid antakse ning milleks neid kasutada tohib, tuleb üksikasjalikult läbi kaaluda. Ühelt poolt peame kindlustama raskete kuritegude ärahoidmise ja avastamise, kui kuritegevuse planeerimine on kolinud osalt internetti peab ka riik saama sellele vastata; ent samal ajal tuleb kaitsta inimeste õigusi ja vabadusi ja kindlalt vältida võimukandjate kuritarvitusi. Asjakohased kontrolli- ja tasakaalumehhanismid on olemas, need peavad jõudma seadusesse ja ka avalikkus peab neid teadma ja mõistma“, toonitas õiguskantsler.

Lisaks on õiguskantsleri arvates vaja, et täitevvõim hindaks ja analüüsiks täiendavalt küsimusi, mis seonduvad menetluslike garantiide piisavusega andmete kogumise ja säilitamise protsessis sideettevõtja poolt. Selle raames on kindlasti oluline hinnata ka sideteenuse osutajate senist praktikat oma kohustuste täitmisel, võimalikke toimunud andmete ebaseadusliku kasutamise juhtumeid või muid kuritarvitusi. 

Justiitsminister on lubanud õiguskantslerile elektroonilise side andmete säilitamise riigisisese regulatsiooni põhiseaduspärasuse tervikanalüüsi läbiviimist ja edastamist esimesel võimalusel.

Elektroonilise side faktide salvestamine ei tähenda telefonikõne, e-kirja või muu elektroonilise suhtluse sisu talletamist.