Õiguskantsler: kiirlaenu intressipiirang riivab ettevõtjate põhiõigusi

 (50)

Indrek Teder
Päevaleht/Pressifoto, Arno Mikkor

Õiguskantsler kontrollis kiirlaenufirma Folkia avalduse alusel tarbijakrediidi intressile ülempiiri seadvate tsiviilseadustiku üldosa sätete vastavust põhiseadusele ja hindab, et need sätted riivavad ülamääraselt kiirlaene pakkuvate ettevõtjate põhiõigusi.

Õiguskansler Indrek Teder saatis antud küsimuses kolmapäeval märgukirja justiitsminister Rein Langile, paludes välja töötada seaduse muudatused probleemi kõrvaldamiseks. Õiguskansler palub justiitsministril 18.veebruariks teada anda, kas minister peab võimalikuks alustada vastava eelnõu väljatöötamist.

Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse õiguskantsleri viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätte järgi, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seetõttu tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Õiguskantsler toob oma seisukohta põhjendades näiteid kiirlaenude intressidest Eestis ja märgib, et kiirlaenu aasta peale arvestatud kulukus tarbija jaoks on suuresti sõltuvuses sellest, kui pikaks ajaks tarbija laenu võtab.

Väga lühiajaliste, näiteks ühekuuliste laenude kulukus on näidete põhjal vahemikus 277-1834 protsenti aastas ja pikemaajaliste, näiteks kuuekuuliste laenude kulukus on vahemikus 155-1140 protsenti aastas.
Kiirlaenude turul on seega krediidi kulukus tarbija jaoks ka madalaima hinnaga pakkumise puhul oluliselt kõrgem, kui õiguskantsleri hinnangul ettevõtjate põhiõigusi rikkuva tsiviilseadustikuga sätestatud kulukuse määra ülempiir. Õiguskantsleri andmeil oli ülempiir jaanuari seisuga 91,5 protsenti aastas.

Loe veel

Seotud lood:

"Leian, et on väär eeldada, et turuhinnaga antud laen on eelduslikult heade kommete vastane. Teenustel ja kaupadel on majanduslik väärtus. Ettevõtja pakub enda kaupu ja teenuseid reeglina välja sellise hinnaga, mis katab teenuse ja kaubaga seotud kulud ja võimaldab tal saada mõistlikku tulu. Vaba konkurents turul peaks üldjuhul välistama selle, et ettevõtja lülitab teenuse/kauba hinna sisse ebamõistlikke kulusid või saab ülemäärast tulu. Kui ettevõtja seda teeks, tekiks üldjuhul turule teine ettevõtja, kes pakuks isikutele sama kaupa/teenust odavama hinnaga ning esimene ettevõtja oleks samuti sunnitud ülemäärase tulu teenimisest loobuma või vastasel korral turult kaduma," märkis õiguskantsler.
Õiguskansleri kriitika alla sattunud seadusesätted hakkasid kehtima 2009. aasta mais.

Teder selgitas, et tema teada ei analüüsinud riigikogu intressipiirangut seades kiirlaenude turgu ega seda, millise hinnaga on turul kiirlaenud. "Riigikogu ilmselt ei teadvustanud, et kiirlaenuturul saadaolevad tooted ongi suhteliselt kallid ja et see kallidus on suure tõenäosusega majanduslikult põhjendatud. Selliste laenude suurem kulukus võrreldes näiteks veidi pikemaajaliste krediidiasutuste poolt antud laenudega võib muu hulgas olla tingitud sellest, et need laenud krediidiandja jaoks suure riskiastmega," seisab Tederi kirjas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare