Õiguskantsler Madise: lahja alkoholi aktsiisitõus ennaktempos on põhiseadusevastane
Sotsiaalmaksu langetamisest loobumine ei ole põhiseadusega vastuolus
Vahetult enne valimisi, 25. veebruaril 2015 võttis riigikogus vastu maksukorralduse seaduse muudatuse, mille järgi peab maksutõusu vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Ettevõtjatele selgitati seda kui siduvat reeglit. Paraku ei sisalda põhiseadus ega ükski nn konstitutsiooniline seadus seesugust piirangut. Maksukorralduse muudatuse seletuskiri ja riigikogu stenogrammid selgitavad normi eesmärki ja tähendust vastuolus normi sõnastusega ja ka sisemiselt vastuoluliselt.
Seletuskiri ei asenda normi. Kui maksumaksjatele oleks soovitud anda kiirete maksutõusude vastu kindel ja selge kaitse, olnuks võimalik norm vastavalt sõnastada. Seesugusest sõnastusest võidi loobuda muu hulgas põhjusel, et jäikade tagatiste andmine piirab järgmiste valitsuskoalitsioonide võimalusi viia ellu varasemast erinevat poliitikat. Jäik piirang ei pruugiks omakorda olla põhiseaduspärane.
Maksukorralduse seadust tuleb seega tõlgendada nii, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele võib asjakohaste põhjenduste olemasolul jääda vähem kui kuus kuud. Maksumaksjale ebasoodsate otsuste kiiret tegemist tuleb aga põhjendada, kaaluda muudatuse eesmärkide ja põhjuste kaalukust võrreldes maksumaksjale tekkiva kahjuga.
Haigekassa eelarve kestlikkus koos uue valitsuskoalitsiooni õigusega muuta varasemaid poliitikaid moodustavad kaaluka avaliku huvi, seega pole sotsiaalmaksu langetamisest loobumine põhiseadusevastane. Ettevõtjate eksitamine on kahetsusväärne ja seaduses sisalduva poliitilise kultuuri suunise rikkumine võib kahjustada üldist ettevõtluskeskkonda.
Lahja alkoholi aktsiisitõus 2017 ja 2018 on põhiseadusevastane
Riigil pole üksnes õigus, vaid ka kohustus kaitsta rahvatervist. Alkohol on üks Eesti suurimaid tervisekahju põhjustajaid, seetõttu on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele piirangute seadmine põhimõtteliselt vajalik ja õigustatud. Seda ei tohi aga teha põhiseadust rikkudes. Õigusriik austab juba antud lubadusi, isegi kui tagasi vaadates paistavad need ekslikud.
19.12.2016 vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Selle seadusega muudeti 15.06.2015 vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, tõstes lahja alkoholi aktsiisimäärasid varem seadusega ette nähtud graafikust kiiremini. Riigikogu oli 2015. aastal kasutanud reguleerimistehnikat, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. Järgmised korralised riigikogu valimised on aastal 2019, tõenäoliselt selle pärast osundati aktsiiside täiendava tõstmise võimalusele peale aastat 2018. Tähtajalist lubadust murdes rikuti põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koosmõjus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega.
Tähtaegadega seotud lubadus - nt ka tähtajaline üüri- või tööleping - on kindlam kui tähtajatu lubadus. Seepärast tuleks eelistada reguleerimistehnikat, mis jätab järgmisele valitsuskoalitsioonile võimaluse poliitilisi valikuid muuta. Riik võib tähtajalisest lubadusest taganeda üksnes erandlikel asjaoludel, mh näiteks ränga majanduskriisi korral. Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist erakorralist olukorda polnud. Ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest kannavad kahju tootjad, müüjad ja kauplused, eriti suures ulatuses piirikaubandusest mõjutatud väikekauplused.
