Nimelt peavad töövõimetuspensioni saajad tulevast aastast oluliselt rohkem tulumaksu maksma kui töövõimetoetuse saajad. Põhjus on selles, et töövõimetoetus on maksuvaba ning ei mõjuta inimese tulude maksustamisel rakendatava maksuvaba tulu suurust, aga töövõimetuspension on maksustatav ning mõjutab inimese maksuvaba tulu suurust.

Ebavõrdne maksustamine puudutab neid vähenenud töövõimega inimesi, kelle sissetulekud koos pensioni või töövõimetoetusega ületavad 500 eurot kuus. Näiteks töövõimetuspensionär, kelle töövõimetuspension on 200 eurot ja töötasu 1100 eurot kuus, maksab järgmisel aastal 613 eurot rohkem tulumaksu kui sama suurt töövõimetoetust ja töötasu saav inimene.

"Palun selgitage, kas töövõimetuspensionäride ja uue süsteemi järgi töövõimetoetust saavate inimeste tulude erinev maksustamine on kooskõlas seadusandja tahtega. Kui see küsimus jäi maksuvaba tulu reformimisel tähelepanuta, siis palun Teil võimalikult kiiresti täiendada tulumaksuseadust, nii et töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse saajaid maksustatakse võrdselt kuni töövõimetuspensioni maksmine on täielikult asendatud töövõimetoetuse maksmisega," kirjutas Madise pöördumises riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Mihhail Stalnuhhinile.

"Kui leiate, et seadus vastab seadusandja tahtele ja et vähenenud töövõimega inimesi soovitaksegi maksustada töövõimereformi üleminekuajal erinevalt, olenevalt sellest, kas nende töötegemise
võimet on hinnatud vana või uue korra järgi, siis tekib küsimus, mis on erineva kohtlemise eesmärk. Samuti tekib küsimus, kas eesmärgi saavutamiseks on valitud sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu. Sel juhul selgitage palun erineva kohtlemise eesmärki ning asjaolusid, mille tõttu peate võrdsuspõhiõiguse riivet põhjendatuks," kirjutas Madise.