“Kahjuks on oma vormilt üsna emotsionaalses avalikus kirjas mitmeid faktivigu ja hinnangulisi arvamusi, mida poleks teadlaste poolt osanud oodatagi,” ütles Okk Postimehele.

Okk kinnitas, et Eesti Energia oleks teatud tingimustel võimeline renoveerima Narva elektrijaamu ka iseseisvalt, kuid seda mitmete reservatsioonidega.

“Jaamad tuleb viia vastavusse karmistuvate keskkonnanõuetega aastaks 2004. Uute plokkide ehitusaeg on kolm aastat. See eeldab kohest rahastamisotsust,” märkis Okk.

NRG-ga kokku lepitud tehingust loobumine pikendaks Oki sõnul seda protsessi oluliselt ja Eesti Energia oleks sel juhul sunnitud teatud perioodi energiat sisse ostma, kuna keskkonnanõuetele vastavatest seadmetest ei piisa tarbimise katmiseks. “See võib aga omakorda ohtu seada ka põlevkivienergeetika konkurentsivõime ja Eesti energiasüsteemi varustuskindluse,” selgitas ta.

“Juhul kui Eesti Energia renoveeriks Narva elektrijaamu iseseisvalt, vähendaks see oluliselt meie võimalusi investeerida elektrivõrkude arengusse. Meie jaotusvõrk vajab aga lähiaastatel mitmeid miljardeid kroone investeeringuid, sest Eesti elektrivõrgud on viimasel 10 aastal kannatanud pidevalt alainvesteeringute all,” märkis Okk.

Eesti Teaduste Akademia liikmete väitel selgub riigikontrolli aktist, et elektrijaamadesse kaasatav NRG ei investeeri Eestisse tegelikult mitte midagi. Jaamade ostuhind tuleb ostjale tasa kohe esimese aastaga, märgivad akadeemikud.

Akadeemikud märgivad ka, et NRG-le garanteeritud kasumi tagamisega seotud finantsrisk jääb elektrienergia ostu-müügi lepingu kohaselt ainuüksi Eesti Energia kanda.

Akadeemikud viitavad ühtlasi asjaolule, et elektrijaamade erastamistehing tekitab suuri probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

NRG kaasamine Narva Elektrijaamadesse peab jõudma lõpule 25. augustiks. Praegu on NRG ja Eesti Energia selleks sõlminud põhitingimuste kokkuleppe.