Ökonomist selgitab: mis juhtuks, kui Eestis alampalk üldse kaotada?

Tööandjad ja ametiühingud ei suuda alampalgas kuidagi kokkkuleppele jõuda, appi on kutsutud suisa riiklik lepitaja. Ärileht palus sellega seoses Eesti Panga ökonomistil Orsolya Soosaarel selgitada, mis juhtuks kui Eestis sarnaselt paljude Põhjamaadega alampalka üldse ei oleks.

Orsolya Soosaar:

Palgaläbirääkimistel on tavaliselt vastakuti ettevõte ja üksik töötaja ning jõuvahekord nende vahel on tihti kaldu tööandja poole. Seda jõuvahekorda saavad töötajad enda jaoks soodsas suunas kallutada koondudes ametühingusse ning kaubeldes välja palkade alammäärad kõigi ühingusse kuuluvate töötajate jaoks.

Riigi tasandil kehtestatav alampalk on analoogne tulemus kõige kõrgemal läbirääkimiste tasandil. Alampalga kehtestamine tõstab tööpuudust, śest vähendab hõivet nende inimeste arvel, kes ei ole piisavalt tootlikud

Oluliseks argumendiks alampalga poolt on sotsiaalse õigluse aspekt – töötamise eest saadav tasu peaks olema piisav minimaalsete elamiskulude katteks. Kehtestades alampalga peab arvestama sellega, et osa tööjõudu on nii madala tootlikkusega, et nende poolt loodav lisandväärtus jääb alla kehtestatud miinimumpalka ning need inimesed jäävad töötuks.

Sellistele struktuurselt töötutele on oluline pakkuda tuge tööturuteenuste, nt koolituste näol nende konkurentsivõime parandamiseks.

Kui alampalk kui institutsioon kaoks, siis tõenäoliselt pidurduks selliste madalapalgaliste töötajate palgatõus, kellele on kerge turul asendust leida või teisiti öeldes, kellel pole palga üle läbirääkides seljatagune kindel. Teisalt prooviksid ettevõtted luua juurde alampalgast väiksema tasuga töökohti ning pole ka võimatu, et nad sellise palgaga nõus olevaid töötajaid leiaksid.

Samas oleksid alampalgast veelgi väiksema palgaga töötajad omamoodi lõksus, sest nende vaesuse risk oleks väga kõrge, kuid samas ei pääseks nad ka ligi enesetäiendamise võimalistele, et leida paremat töökohta.