Ökonomist: sundkulutuste hinnatõus mõjutab eelkõige vaesemaid peresid

Hinnad tõusid aprillis märtsiga sarnases tempos, 2,9% aastatagusega võrreldes. Toit ja eluase andsid hinnatõusust poole. Toidu ja eluaseme kallinemine puudutab kõige rohkem just väiksema sissetulekuga leibkondi, kus sundkulutuste osakaal eelarves on mitu korda suurem kui jõukamates peredes, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Keskmise palga ja pensionite kasv on hindade tõusust siiski oluliselt kiirem. Kiire palgakasvu jätkumisele aasta esimestel kuudel viitavad ka maksuameti andmed.

Toiduainete hindu kergitasid eelkõige piima- ja lihatooted ning puuviljad. Eluaseme kallinemise taga oli üüri ja elektri hinnatõus. Alkoholi ja tubakatoodete märgatava kallinemise põhjustas aktsiisimaksude tõus.

Mootorikütuse hind kasvas nii kõrgemate aktsiisimäärade kui ka nafta hinna tõusu tõttu. Toornafta hind kerkis aprillis aastatagusega võrreldes eurodes arvestatuna 16% võrra. Nafta hinna tõusu taga on ühelt poolt OPECi ja tema liitlaste tootmiskärped ja teiselt poolt tugev nõudlus, mille on kaasa toonud hoogustunud majandusaktiivsus.

Viimastel nädalatel on nafta hinda kergitanud ka geopoliitiliste pingete teravnemine. Mai algul jõudis naftabarreli hind 75 USA dollarini. Lisaks keerulisele olukorrale Süürias ja Jeemenis on viimastel nädalatel õli tulle valanud spekulatsioonid USA-poolsete majandussanktsioonide taaskehtestamise kohta Iraanile. Viimase osas lubas president Trump oma otsuse teatavaks teha täna õhtul. Kui sanktsioone ei tule, siis peaks nafta hind liikuma tagasi vahemikku 60-70 USD/barrel.

Swedbanki hinnangul ulatub hinnatõus Eestis sel aastal 3 protsendini. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas ning eluase.