"Ettevõtete palgakulud kasvasid sel perioodil kiiresti, kuid üleilmne hinnakasv oli aeglane ja seetõttu oli keeruline suuremaid tootmiskulusid toodangu lõpphinda kanda," kirjutas Eesti Panga ökonomist Kristo Aab keskpanga ajaveebis.

"See tõstatab küsimuse, et kas Eesti tooted on maailmaturu jaoks liiga kalliks muutunud ning kas seetõttu on kannatanud ettevõtete konkurentsivõime," lisas ta.

"Või peitub ekspordi vähenemise taga partnerriikide nõrk impordinõudlus, geopoliitilistest sündmustest tulenev üldine ebakindlus või veel midagi muud?" küsis Aab.

"Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti eksporti tabas 2015. aastal kolm suuremat muutust. Eesti tootmise ümberpaiknemine rahvusvahelises tootmisahelas viis masinate ja seadmete eksporti alla, madal nafta hind sundis põlevkivitööstust oma tegevust kokku tõmbama ning esimest korda oli kogu aasta vältel tunda Venemaa majandusraskuste mõju Eesti põllumeestele, toidutootjatele ja teistele idaturule keskendunud ettevõtjatele," kirjutas ta.

Aabi sõnul võib lihtsa arvutusega nende kolme sündmuse negatiivset mõju Eesti ekspordile hinnata 2015. aastal 825 miljoni euro suuruseks.

Loe pikemalt siit!