Mõistet ei tohiks segi ajada kontrolliva osaluse ehk kontrollpaki ehk kuldaktsia omamisega. Säravad nimed jäävad seega saavutamata, kuid blokeeriva jõu ehk vetoõiguse saavutamise hind selgub sellegipoolest kohe, kui omanike vahel tulevad ilmsiks lahkarvamused.
Äriseadustikust ei maksa mõiste täpset määratlust siiski otsida, sest termin ise on veniva tähendusega – tulenevalt eranditest, mida võimaldavad aktsionäride vahel sõlmitud kirjalikud kokkulepped, ja koosolekule laekunud asjaosaliste arvust.
Õigus küsida, õigus vaikida
Liigse sabistamise vältimiseks on äriseadustik kehtestanud siiski tingimuse aktsionäri õigusele võtta päevakorda teatud küsimus – selle tarvis peaks küsijal olema vähemalt kümnendik hääli. Seega, kui mõnel Merko väikeaktsionäril tekkis möödunud nädala sees veel mõtteid, siis mõõtku ta oma protsent enne üldkoosolekul suu pruukimist hoolikalt üle. Kui esitamist vääriv küsimus on aga päevakorras, tasuks aktsionäril ennast ilmast hoolimata koosolekule kindlasti kohale vedada, sest olukord on kaudselt sama, mis parlamendivalimistel, kus iga raisatud hääl viib opositsiooni võidule lähemale. Nimelt piisab otsuse vastuvõtmiseks ka lihthäälteenamusest ehk kohalolijatevahelisest jõudude ülekaalust. Seega võib soodsate olude kokkulangemisel (ootamatu banaanikoor, teele langenud puu, lumevangis idaekspress) olla otsuse blokeeringu jaoks vajalik häältearv suhteliselt väike, et mitte öelda tühine.
Laviini korraldamisest odavam on ilmselt aktsiapaki suurendamine sobiva otsuse kindlustamiseks turvalise mõõtmeni. Kui väärtpaberite kokkuostmine mingisugusel põhjusel siiski ei õnnestu, võiks vaadata nõukogu poole. Nõukogu koosviibimised on tunduvalt sagedasemad ja käsi jõulisemalt ettevõtte pulsil. Siin piisab blokeeringu ehk ka otsuse jaoks tarviliku zˇguti saavutamiseks enamjaolt vaid paarist tõstetud käest.
