Aasta lõpul jõudis töötuse määr Eestis 4% piirile. Osa majandusteadlasi peab seda koguni loomulikuks tööpuuduse määraks – madalamale võib see langeda üksnes väga lühikeseks ajaks või juhul, kui teha valim piisavalt väikeseks. Näiteks suutis tiheda asustusega Harjumaa üksi viimases kvartalis seda reeglit murda.
Töökäsi napib kogu Euroopas. Nii teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus hinnangust, mille kohaselt eeldatakse töötuse määra langemist Euroopa Liidus veel sel aastal alla 7%, mis on madalaim tase alates 1980-ndate keskpaigast. Näib, et see teooriapunkt on ohus ja täishõive saabumas.
Pisut alla saja
Täishõivega tootmismaht võiks olla iga kogutoodangu arvutaja uhkus. Siiski liigub teatud hulk tööjõudu alati ühelt postilt teisele, teised aga on võtnud endale ülesandeks pühendada enda saadud pärandus mitmekesisele jõudetegevusele ja nii näib 100% hõivatuse saavutamine võimatu.
Otsides ilukirjanduslikku võrdkuju: alati leidub mõni Wooster, kelle ainsaks rolliks on toota skandaale ja kindlustada sellega pildiajakirjanike leib. Statistikas see meelelahutus paraku ei kajastu. Piinlikke olukordi siluva teener Jeevesi ametist leiame aga alati taustale jäävad suhtekorraldusfirmad, kes parajal hetkel sündsalt köhatavad ja kliendi tema arvukate tädide (leivaemade) lõplikust hukkamõistust säästavad.
Isiklike suhtemaaklerite palkamise korral võiks kasu olla mõlemapoolne, nii saaks loodrist statistika mõistes tööandja, kinnisvaravaldkonnast vabanevad kõneosavad inimesed ei tarvitseks aga jääda tänavale, vaid asuksid personaalsesse teenistusse. Eestis on varemgi sulaseid peetud, juurde tuleks õppida vaid kokteili segamine.
