Oleg Ossinovski kritiseerib Lätit: välisinvestoreid ei oota ega armasta siin keegi ja me tuleme meelde ainult enne valimisi

 (34)
Oleg Ossinovski.
Oleg Ossinovski.Foto: Ilmar Saabas

Lõunanaabrite majanduse enda sõnul ligi 20 miljonit eurot investeerinud Oleg Ossinovski võrdleb Läti Forbesis avaldatud arvamusloos välisinvestoritesse suhtumist Gruusias ja Lätis ning tõdeb, et lõunanaabrid ei tee midagi selleks, et välisinvesteeringuid kaasata ega ole tänulikud juba tehtud investeeringute eest.

Lätis on elaniku kohta välisinvesteeringuid 4223 eurot ehk pea kaks korda vähem kui Eestis ja negatiivne trend suureneb. Lursofti andmetel vähenesid akumuleeritud investeeringud eelmisel aastal Lätis 211 miljoni euro võrra. Miks jääb oskustööjõuga ning hea geograafilise asukohaga riik üleilmses võidujooksus raha järele teistest maha, küsib Ossinovski?

Ta kirjutab, et armus Lätisse juba tudengipõlves, kui 1984. aasta suvel Daugavpilsi vedurite remonditehast külastas. Toona oli tegemist tööstusharu suurima tehasega Euroopas. Ja tunne sama, kui 20. sajandi alguses Henri Fordi autotehasesse sisenedes. Toona oli Läti suur tööstuskeskus, kus toodeti NSVLi kõige kõrgetasemelisemat toodangut ning „Made in Latvia“ oli kõrgeima kvaliteedi tunnus.

20 aastat hiljem sai armastusest soov Lätti investeerida ning 12 aastat tagasi ostis Skinest Rail ligi 50% veduriremonditehasest. Reaalsus oli aga Ossinovski sõnul hoopis teine: riiki ei armasta ega oota välisinvestoreid mitte keegi. „Meedia vahendusel edastatavates valitseva eliidi sõnumites ei ole kuulda kübetki tänulikkust nende inimeste suunas, kes Läti majandusse on investeerinud,“ tõdeb ta.
Ebasõbralikkust ning isegi vaenulikkust kohtab ärimehe sõnul igal tasemel. Kui investor ise endast märku ei anna, ei tea temast keegi, ta on üksi ning abi ja toetuseta. Tehast külastavad valitsusametnikud iga kahe aasta tagant ja juhuslikult satuvad külaskäigud valmiseelse kampaania aega.

Seotud lood:

Ossinovski toob võrdluseks Gruusia, kuhu nad on investeeringud ligi 60 miljonit eurot ning kus investeerimiskliima on hoopis teistsugune. Investeerimisagentuur tegeleb seal investorite kõikide muredega. Kui investor on paigutanud riigi majandusesse enam kui kaheksa miljonit lari (2,7 miljonit eurot), saab ta eristaatuse. Tema käsutuses on manager, kes on 24 tundi ööpäevas kättesaadav ning kelle poole võib pöörduda kõikide teemadega. Ka valitsusliikmed kohtuvad regulaarselt investoritega ning Ossinovski sõnul ei ole siis üllatav, et riiki tehtud välisinvesteeringud on viimase aastaga kasvanud 5% ning ulatuvad üle 1,64 miljardi dollari.

Ossinovski sõnul on lõunanaabrite juures probleemiks ka maksusüsteemi ebastabiilsus. Ta tõi näiteks 2010. aastal tehtud 1,4 miljoni eurose investeeringu DLRR Energy asutamiseks. Kolme aasta pärast, mil jaam valmis sai, muudeti seadust ning varasem 6.7 aastale arvestatud tasuvusaeg muutus oulsielt pikemaks. Kui seadusemuudatusest oleks ette teatud, ei oleks seda investeeringut tehtud.

Miks on lätlaste mõtlemine ja suhtumine nii erinev Gruusia ja ka Eesti omas. Põhjuseks toob ta patriotismi ning tõelise demokraatia puudumise. Tema sõnul huvitab valimistel osalejaid vaid kontrolli haaramine riigiettevõtete üle.

Patriootlikkuse puudusest annab tema sõnul tunnistust ka see, et riigi- ja munitsipaalettevõtete juhid teevad maksumaksja raha eest tellimusi välismaalt. Patriootliku poliitilise eliidiga riikidel teevad ametnikud Ossinovski sõnul kõik selleks, et tellimused jääksid riiki. Ta toob näiteks Prantsusmaa raudteefirma, mis ostis elektrirongid kohalikult tootjalt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare