•• Kas SAS arendas lätlaste airBalticut Estonian Airi arvelt?

See on müüt ja vale. Kahjuks olen seda kuulnud ka praeguse majandusministri käest.

•• Ka minule on selline mulje jäänud.

Miks siis SAS lahkub airBalticust, kui ta on teinud panuse just sellele firmale?

•• SAS ei saa teise aktsionäriga läbi ja aetakse ära?

See aspekt võib arvesse tulla. Kuid Riia turg on olnud tunduvalt atraktiivsem kui Tallinna oma. Läti turg on suur ja seal tehti lennujaama laiendus enne kui Tallinnas. Eesti sai lennujaama moderniseerimisega hakkama siis, kui turud juba kukkusid. Lätlased tabasid turu arengut paremini, pannes oma suuruse mängima. Kusjuures nad panid mängu häbematult palju riigi raha. Lätlased subsideerivad airBalticut, mis on taunitav, kuid infrastruktuuri arendamine on nende selge eelis Eesti ja Leedu ees.

•• Arvamus, et Estonian Air on olnud SAS-ile mingi aseaine airBalticu üles upitamise kõrval, on ikka väga juurdunud.

SAS ei maksnud omal ajal Maers­kile osaluse väljaostuks nii palju raha, et hakata Estonian Airi väärtust alla suruma. Cresco on Estonian Airi aktsionärina kõige tundlikumas olukorras, sest meie ei suuda väga suuri kaotusi taluda. Me ei saa olla ettevõttes, mille omanikel on topeltkava, kus ettevõtte väärtuse tõstmine pole ainutähtis. Cresco on oma ajaloos teinud väga nõudlikke tehinguid ja me töötame oma valikud hoolega läbi, enne kui me keerulisse investeeringusse astume. Meie näeme, et SAS-i ainuke eesmärk on olnud üksnes Estonian Airi väärtuse kasvatamine. Riik ei ole alates 1996. aastast pannud sellesse ettevõttesse mitte ühtegi senti ega tohi võtta üleolevat hoiakut.

•• Mis mäng hakkab käima pärast seda, kui SAS on lõplikult airBalticust välja astunud?

airBalticu kasv jääb mõneks ajaks kinni. Meiegi peame ennast neljandiku võrra koomale tõmbama ja selle otsuse langetasime juba mõni aeg tagasi. Kuid Lätis on nüüd sellise otsuse langetamine palju raskem, sest lätlastel on praegu minister, kes teab lennufirma juhtkonnast paremini, kuhu ja kuidas peab lendama. Ma ei tea, kas Eesti ja Läti ministrid konkureerivad, kumb oma fantaasias enne New Yorki pääseb?

Meie käekäiku hakkab mõjutama, mis saab Estonian Airi omanike ringist.

Estonian Air peab jälgima, kuidas airBaltic turul oma asju ajab.

Kui Läti saab majanduse päästmiseks 5 miljardit eurot abi ja selle rahaga jätkatakse ettevõtete doteerimist, siis tuleb reageerida.

•• Kas riigi rahaga oleks võimalik Estonian Airi konkurentsivõimet parandada?

Nende ettevõtete riiklik finant­seerimine, mis ei ole loomulikud monopolid, lõhnab Euroopa Liidu konkurentsiseaduste rik­kumise järele. Hea näide on Al­italia, mis peab mitme kohtuprotsessi tulemusel kogu riigi abi riigile tagasi maksma. Lisaks tuleb Itaalia riigil maksta trahvi Alitalia toetamise eest.

•• Miks Eesti ei võiks omakasu nimel veidi sohki teha?

Meile tuletatakse sellisel juhul reegleid väga kiiresti ja jõuliselt meelde.

Iga poliitik, kes lubab maksumaksja raha lennundusse pumbata, peab seda arvestama.

•• Mis mõte on siis rahvuslikul lennukompaniil, kui riik ei tohi seda finantseerida?

Suurbritannia rahvuslik lennufirma on British Airways, kuid riigil ei ole seal minu teada ühtegi aktsiat ega ühtegi laenu. Rahvusliku lennukompanii mõte tuleneb tsiviillennunduse algusaastatest. Bilateraalsete lepinguruumide kaudu eelistavad riigid vastastikku peamiselt kapitali omaniku tunnusel valitud lennufirmat ja annavad sellele teatud eriõigused. Paljude spetsiifiliste asjade kõrval tähendab see ka, et turg turu vastu opereerivad pooled võivad lennata samas mahus sõltumata oma suurusest. Rahvuslikkuse põhimõte ei kehti avatud taeva keskkonnas, nagu näiteks Euroopa Liidu siseturul. Kuid see põhimõte kehtib kolmandate riikide suhtes, nagu meie puhul praegu Venemaa, Ukraina ja Valgevene.

•• Nii et Venemaa on Eesti rahvusliku lennukompanii säilimise garantii?

Loodetavasti see päris nii siiski ei ole ja rahvusliku lennufirma valik tehakse Eestis.

•• Kui SAS omandaks enamiku aktsiatest, siis Estonian Air muutuks rahvuslikust lennukompaniist Euroopa Liidu kompaniiks?

Kui väljastpoolt Eestit pärit kapital ületab 50 protsenti, siis kolmandate riikidega kerkib terav lennunduslepingute küsimus. Estonian Airi huvides ei ole kaotada meie seniseid õigusi ida suunas lendamiseks.

•• Kas see tähendab skeemi, et riik loobub oma osalusest, Cresco suurendab oma osalust ja SAS ostab osa Crescost?

Selline lahendus tähendaks varjatud ja kaudset omandit, mis ei kuulu Eesti kapitalile. SAS ja Cresco on mõelnud teistele võimalustele, mille arutamisel ma ei taha siin kaugemale minna. Kordan, et meie huvides ei ole kaotada oma õigusi ida suunas lendamiseks ega näha ettevõtte väärtuse vähenemist oluliste turgude kaotamise tõttu.

•• Kas Eesti kapitali võimalik osalus Estonian Airis on olnud kunagi kõne all?

See on küsimus, millele ma ei või ega taha vastata. Kui keegi pakub Crescole väga head hinda, siis me muidugi oleme valmis oma osalust müüma.

•• Heal ajal ei taheta kedagi ligi lasta, halval ajal aga ei taha keegi tulla?

See jutt on üks paras jama. Estonian Air on äri ja äris tekitavad tempot turg ja kapitali hind. Probleemiks on poliitikute vastutustundetud avaldused Estonian Airi aadressil.

•• Millised avaldused on Estonian Airi väärtust kahandanud?

Pärast seda, kui kaasaktsionäri esindav majandusminister teatas, et pole välistatud Estonian Airi pankrot, kukkus meie booking järgmisel nädalal kohe 56 protsenti.

See on ka üks põhjusi, miks SAS pöördus kirjaga peaministri, mitte majandusministri poole. Viimane aktsionäride kohtumine, kus viibis palju inimesi, oli eraaktsionäridele väga ränk, sest kaasaktsionär lubas endale mi-dagi sellist, mida ei tohi lubada.

•• Mis Tallinna lennujaamas majanduskriisi ajal juhtuma hakkab?

Lendajaid jääb vähemaks. Ma ei imestaks, kui näeme mõnda suurt nime asju pakkimas. Siia ei lenda keegi üksnes selle pärast, et Tallinn on pealinn – sellist ärimudelit pole.

Ma julgen ennustada, et Estonian Airi turuosa võib isegi kasvada, sest turg väheneb kiiremini kui meie oma lendusid vähendame.

•• Kas nn rahvuslikud investorid ja riik ei oleks suutelised pare­mini opereerima?

Alati saab teha paremini. Kuid keegi, isegi riik mitte, ei hakka kinni maksma lennufirma kahjumit. Lennufirmale tähendab praegune olukord dieeti. Ma ei tea praegu ühtegi laienevat lennufirmat, sest turg tõmbub kokku.

•• Kuidas seletada reisijate alalõpmata esile kerkivat rahulolematust Estonian Airiga?

Statistiliselt oleme me Euroopa lennuoperaatorite regulaarsuse ja ka punktuaalsuse tipus ja pole sealt kunagi ära kukkunud.

Väga palju suurte lennufirmade kliente jääb iga päev reisidest maha, kuid nende puhul ei jõua kaebamine mitte kuhugi. Eestis on see aga poole tunni pärast meedias, sest oleme nii väike maa ja igaüks tunneb mõnda ajakirjanikku.

•• Kas Riia tõuseb majanduskriisi mõjul teiste Balti pealinnade kõrval veelgi rohkem esile?

Ärgem kiirustagem järeldustega. Läti majandus kisub ka Riiat alla. Küsimus, kas latti devalveeritakse, on teisejärguline. Läti valitsuse tehtud vigade hind saab olema suur. Kui riik on võtnud Eesti riigieelarvega samas suurusjärgus abi, siis seda abi ei anta sulle kunagi niisama. Abi andjad astuvad sulle majja ja ütlevad, kus seda abi kasutada saab. Läti renomee on madal ja meie oht on, et meid seostatakse sellega.

Eesti võimalus võiks olla kõige kiuste ise hakkama saada ning mitte minna lunima kellegi abi ja patronaaži. Iseseisev endaga toime tulev hoiak pöörab meie majandustsükli ringi ja taastab välisinvestoritele usalduse.

•• Kuidas mõjutab investorite meeleolu SAS-i Eestis tabanud poliitikute kriitika tulv?

SAS on suur rahvusvaheline insti­tut­sionaalne tööstusinvestor, mis kuulub kolme Skandinaavia riigi kaasomandisse. Need on meie põhilised turud ja finantseerijad. Kui Eesti poliitik saadab SAS-ile teate, et ta pole Eestis teretulnud, siis ei maksa loota, et Sandinaavias seda sõnumit ei märgata. Muuseas, SAS saab ilma meieta küll hakkama.

Ilmselt teavad vähesed, et SAS-i pealik Mats Jansson kuulub Danske Banki nõukogusse. Minu klassivend Aivar Rehe teeb Danske Eesti tütarpangas Sampos kõvasti tööd, aga kui Danskes arutatakse näiteks Sampo arengut või laenutingimusi Eestis, siis kallis klassivend ilmselt ei saa seal sõna. Kuid Mats Janssonilt küsitakse kindlasti: kuidas siis Eestis läheb? Mul oleks hea meel, kui Mats Jansson ei ütleks midagi. Aga võib-olla ta hoopis kiidab meie majandusministrit.

•• Kas skandinaavlaste asemel pole kedagi teist asemele tulemas?

Vastaksin sellele küsimusele natuke laiemalt. Käisin eelmisel nädalal Londonis, kus kohtusin meie turgudele investeerivate suurte mängijatega. Minult küsiti igal kohtumisel, millal toimuvad Eestis valimised. Miks? Sellepärast, et professionaalses auditooriumis saadakse aru, kui raskeks meil läheb. Ja valimiste aastal annavad poliitikud igasuguseid rumalaid lubadusi. Närvilises olukorras, kus välisinvesteeringute kestmine ja kvaliteet on kriitiline, on väga lihtne investoreid ära ajada. Lätis on need sündmused juba juhtunud. Eestil on veel võimalus suuri vigu vältida.