Õliühing: 2020. aastaks lisandub Soomes tööl käimisele ka seal tankimine
Eesti Õliühing ja selle liikmed prognoosivad, et sedavõrd äkilisest aktsiisi tõusust kaotavad kõik:
-pered, makstes 18 eurot iga 60 liitrise kütusepaagi eest rohkem;
-riik, kaotades kuni 20% aktsiisitulus kuna kütuseaktsiisi laekumine väheneb seose tankimistega naaberriikides;
-kõik tarbijad, kuna transpordikulud suurenevad siis tegelikult kallinevad kõik kaubad ja teenused ning kasvab inflatsioon;
-kütusemüüjad käibes ja turg usaldusväärsuses.
Soome autot tankima
"2020. aastaks jõuame olukorrani, kus lisaks Soomes tööl käimisele hakatakse seal ka autot tankima, kuna Eestis müügil olev kütus muutub piirkonnas kõige kallimaks," kommenteeris õliühingu juht Toomas Saks. "Aktsiisimaksud peavad naaberriikidega olema tasakaalus ning need saavad tõusta vaid proportsioonis teiste riikidega."
Täna on Eestis kehtivad aktsiisid naaberriikidega tasakaalus ning need saavad tõusta vaid proportsioonis teiste riikidega, leiab Õliühing. Lisaks tankimistele lähivälismaal elavdab aktsiisitõus ka musta turgu, mis viimastel aastatel tänu riigi sihikindlatele tegevustele on vähenenud. Maksutõusuga lisandub alati neid, kes proovivad maksudest eemale hiilida.
"Mis tavatarbijat puudutab, siis meie kogemus näitab, et kütusehind tankimisvajadust väga oluliselt ei mõjuta, vajalikud sõidud tuleb ära teha. Seega aktsiisitõusu maksavad kinni oma igapäevaseid sõite tegevad pered, eriti lastega pered ja maal elavad inimesed, kelle kütusetarbimine on üldjuhul suurem. Seega sihtrühmad, kellele poliitikud on lubanud pöörata positiivset tähelepanu," ütles Saks. Kui järgmisest aastast plaanitakse mootoribensiini aktsiisitasu Eestis tõsta 10% ja diislikütusel 14% ja järgmistel aastatel 10%, siis kasvab aktsiisimaksu erinevus juba järgmisel aastal võrreldes Leeduga 36%-le ja Lätiga 30%-le. Rahalises vääringus tähendaks aktsiisimäära tõstmine koos käibemaksu lisandumisega mootoribensiini osas 4-5 sendist vahe liitri kohta võrreldes lõunanaabritega ja diislikütuse osas kasvaks vahe 13-15 sendini, mis oleks isegi suurem vahe kui eksisteeris Leedu ja Poola vahel 2009. aastal.
Ettepanek: pikaajaline aktsiisipoliitika
Eesti Õliühingu ettepanekul tuleks paika panna pikaajaline aktsiisipoliitika, mis muuhulgas tähendab erinevate kütuseliike maksustamist vastavalt nende energiasisaldusele ja otstarbele.
Eesti Õliühingu hinnangul tuleks poliitikutel kaasata spetsialiste nii avalikust sektorist kui ministeeriumitest, et selgitada välja aktsiisitõusu mõju ning paika panna pikaajaline aktsiisipoliitika.
Tagamaks erinevate energiakandjate (naftatooted, maagaas, autogaas (LPG), põlevkiviõli, elekter jt.) ausa ja võrdseid tingimusi võimaldava konkurentsi, tuleks kõiki kütuseliike käsitleda komplekselt. Eesti Õliühingu ettepanekul tuleks erinevaid kütuseliike maksustada vastavalt nende energiasisaldusele ja otstarbele.
Sealjuures tuleb diislikütuse aktsiisi tõstmises olla äärmiselt ettevaatlik, kuna juba täna on diislikütus maksustatud kõrgemalt kui mõned teised kütuseliigid ning naaberriikides müüdav diislikütus.
