Õliühing: kütuseaktsiisi tõusu ära jätmine 2019. aastal ei muuda olukorda paremaks
Eesti suuremaid mootorikütuste turul tegutsejaid ühendava Õliühingu hinnangul ignoreerib riik nii valijaid, tarbijaid kui ka kütusemüüjaid ja pole senisest vastukajast järeldusi teinud.
“Kütuseaktsiisi kasvu ei mainitud lubaduste katteallikana mitte üheski avalikus valmisdebatis ning see ei kajastunud mitte ühegi koalitsioonipartneri programmis,” märkis Eesti Õliühingu juhatuse liige Toomas Saks.
“Olukorras, kus kütus on sisendhinnaks kõikidele teenustele ja kaupadele ning enamikele jaetarbijatele sundkulu, kuid selle laiem mõju on jäänud analüüsimata, tegime ettepaneku moodustada töögrupp ja esitasime oma ettepanekud, mis on küll ära kuulatud, aga jäänud arvestamata,” ütles Saks.
“Viimati kohtusime rahandusministri ning majandus- ja taristuministriga 29. aprillil ning tegemist oli asjaliku ja sisuka aruteluga, kuid sellele järgnenud ettepanek jätta neljast aastast viimasel aktsiisitõus ära, on põhjendamatu ega muuda võrreldes esialgse plaaniga tarbija rahakotis ja ettevõtjate konkurentsivõimes sisuliselt midagi,” rääkis Õliliidu juht.
Probleem ei ole tema sõnul 2019. aasta kavandatav aktsiiside tõus, vaid aktsiiside kohene kasv alates järgmisest aastast. "Kui jätkata kavaga, et bensiinide aktsiis tõuseb järgmise aasta algusest 10% ja diislikütuse aktsiis 14%, siis juba järgmise aasta jooksul on Eesti tarnspordiettevõtted Euroopas konkurentsist väljas,” tähendas Saks.
“Meie ebavõrdsust suurendab ka Läti peaministri avaldus, et Lätis, kus praegu on kütuste hinnad Eestist odavamad, järgmine aasta kütuste aktsiise ei tõsteta. Kütusefirmade suurklientidest transpordifirmad uurivad juba täna aktiivselt, kuidas end Lätis käibemaksukohuslaseks võtta ning seal tankima hakata,” selgitas ta.
Plaanitava kütuseaktsiisi tõusu tulemusel kerkivad kõikide kaupade ja teenuste hinnad ning musta turu osakaalu suurenemise ja tarbimise vähenemise tõttu aktsiisitulu langeb.
Eesti Õliühing on seisukohal, et järgmise aasta kütuste aktsiiside järsk tõus tuleks ümber vaadata ja vähendada kindlasti diislikütuse aktsiisi tõusu. Lisaks oleks enne aktsiiside tõusu vaja põhjalikku analüüsi aktsiisitõusu mõjust Eesti transpordisektorile, samuti peab aktsiiside võimalik kasv olema tasakaalus naaberriikidega ja vastama pikaajalisele aktsiisipoliitikale.
Eesti suuremate mootorikütuse müüjate arvates tuleks paika panna pikaajaline aktsiisipoliitika, mis muuhulgas tähendab erinevate kütuseliikide maksustamist vastavalt nende energiasisaldusele ja otstarbele, jälgides samas, et riik liiguks ka puhtama sõidukipargi suunas, soodustades vähemsaastavate kütuste laiemat kasutuselevõttu. Et tagada erinevate energiakandjate (naftatooted, maagaas, vedelgaas LPG, põlevkiviõli, elekter jt.) aus ja võrdseid tingimusi võimaldav konkurents, tuleks kõiki kütuseliike käsitleda komplekselt ja erinevaid kütuseliike maksustada vastavalt nende energiasisaldusele ja kasutusotstarbele (mootorikütus või kütteaine).
Eesti Õliühingul 13 aktiivselt tegutsevat liiget: Alexela Oil AS, Statoil
Fuel & Retail Eesti AS, Intertek Eurolab OÜ, Jetoil AS, Lukoil Eesti AS,
Orlen Eesti OÜ, Neste Eesti AS, Oiltanking Tallinn AS, Reval Oil OÜ, Saare
Kütus AS, Saybolt Eesti AS, SGS Eesti AS ning Tartu Terminaal AS.
