“On kaks olulist momenti – aktsiisitõusu tegelik mõju Eesti majandusele vajab põhjalikku analüüsi ning aktsiiside võimalik kasv peab olema tasakaalus naaberriikidega ja vastama pikaajalisele aktsiisipoliitikale,” märkis Eesti õliühingu juhatuse liige Toomas Saks.

Samuti vajab Saksa hinnangul selgitamist kavandatava aktsiisitõusu eesmärk – fiskaalsete, eelarvet tasakaalustavate eesmärkide kõrval on kõneldud ka vajadusest maksustada halbu harjumusi.

"Õliühing jagab riigi tahet liikuda puhtama sõidukipargi suunas, kuid tuleb arvestada, et aktsiisitõusuga kallineb maanteetransport seal hulgas ka ühistransport ning et mootorikütus on täna enamike inimeste jaoks ikkagi sundkulu,” tähendas Saks.

“Riik vajab kaalutletud ja pikaaegset aktsiisipoliitikat ning õliühingu liikmed on valmis andma oma panuse ja osalema aktsiisimõju selgitavas töörühmas,” lausus Saks.

Eesti õliühingu liikmed leiavad ühises pöördumises, et aktsiiside tõus oleks liiga järsk ja tooks kaasa nii tarbimise vähenemise kui ka transiit-transpordi edaspidise tankimise Lätis. Lisaks mõjuks maksude osakaalu tõus kütuse lõpphinnas motiveerivalt kütuse maksupettustega tegelejatele.

Kokkuvõttes kaasneks aktsiisitõusuga õliühingu prognooside kohaselt lisaks üldisele hinnatõusule ka mootorikütuse müügimahu kahanemine, mistõttu maksutulu oodatud suurenemise asemel pigem väheneb.

Eesti õliühingul 13 aktiivselt tegutsevat liiget: Alexela Oil AS, Statoil Fuel & Retail Eesti AS, Intertek Eurolab OÜ, Jetoil AS, Lukoil Eesti AS, Orlen Eesti OÜ, Neste Eesti AS, Oiltanking Tallinn AS, Reval Oil OÜ, Saare Kütus AS, Saybolt Eesti AS, SGS Eesti AS ning Tartu Terminaal AS .