Oliver Kruuda: Tere Põlva tehasest õigelt ja õiglaselt!
Tere piimatööstuse omanik Oliver Kruuda saatis Ärilehele vastulause 25.juulil ilmunud artikli "Eesti piimandusele ülioluline Põlva tehas tekitas Terele saatusliku võla" peale. Avaldame selle muutmata kujul täismahus.
Pean vajalikuks pöörduda Eesti Päevalehe Ärilehe lugejate poole, andmaks natukene õiget valgust 26.juulil 2016 aastal ilmunud artiklile, mis heidab halba varju meie Põlva tootmisüksusele ja ettevõttele tervikuna. Artiklit lugedes on selge, et see kõneleb rohkem neist endist, kes seal sõna võtavad kui tehasest.
Tahan ja kaitsen oma tootmismajade töötajaid õõvastavate väljaütlemiste eest, meie tööle ebaõige ja ebakompetentse hinnangu andmise eest.. Ma ei pea siinkohal õigeks ükshaaval kõikide valeväidete ümberlükkamist, aga tahan teada anda, missuguste väärtustega toidutööstuses tegelikult inimesd töötavad, mida Põlva tehas tegelikult endast tervikuna kujutab ja kuidas saaks kõikidele sektoris pigem rohkem kasu tuua, kui kahju tekitada.
Toiduainete tööstus on oma olemuselt heade ja südamega inimeste äri. Oluline on, et iga (piima)toode oma positiivseid emotsioone pakkuva toidutootena oleks toodetud rahulolevate ja rõõmsate inimeste poolt, sest igapäevase tootega tarbijateni viidavad positiivsed emotsioonid (võib lugeda ka ioonid) on olulised meile kõigile. Tahame oma tootmismajades positiivsust, headust ja soojust alati hoida ja kanda.
AS Tere Põlva ja Viljandi tootmismaja kõik töötajad teevad pühendumusega oma igapäevatööd ning tunnustavad ja kiidavad oma konkurente heade uuenduste, huvitavate toodete ja põneva konkurentsisituatsiooni eest, et ise areneda ja paremaks saada. Me elame kaasa ka Farmi Piimatööstuse Jõhvi tehasele, sest oluliselt raskem on põlevkivi tolmu keskel toota puhtaid ja värskeid piimatooteid, kui Laeval, Põltsamaal, Põlvas või Viljandis. Jõhvi Piimatööstuse rahvas on tubli ja saab oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Uusi ja põnevaid lahendusi, välgatusi tuleb tihtilugu Jõhvi inimeste töölaualt.
Intelligentses maailmas ei ole hea tava konkurendi kohta midagi halvustavat öelda. Turuosalised alati pigem tunnustavad konkurente, mitte ei halvusta. Selline käitumine on aga kultuuri või kultuurituse osa ja seda ei saa poest osta, või teiste tagant näpata. Seda kontrollivat joont saavad muidugi hoida ajakirjanikud ja nii on ka kokku lepitud Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksis. (1.2. Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.) Seekord artikkel selliselt välja ei tulnud.
Põlva tehas on Eesti Vabariigi suurima piima vastuvõtu ja ümbertöötlemise võimsusega tehas. Sarnane lähim asub Leedus, Marijampoles. Nõukogude Liidu lõpuaegadel oli Põlva Piimakombinaat Nõukogude Liidu suurim lõssipulbri ja või valmistaja. Põlva tehas saab vastu võtta igapäevaliselt 900 000 liitrit toorpiima, 50000 liitrit rõõska koort ja lisaks veel kuni 50000 tuhat liitrit lõssi konsentraati.
Põlva tehas on võimeline tootma kalendripäevas 65 000 kg pulbrilisi tooteid, 45000 kg 82% võid ja villima vedelaid piimatooteid ühes 8 tunnises töövahetuses kuni 450000 liitrit. See on fakt. Seda teavad suurepäraselt ka ajalehe artiklisse oma hinnangud andnud osalised.
Aastal 2008, siis kui meie selle tehase ostsime, oli sellest villimisvõimsusest Põlvas olemas ca 10%. Põlva tehas suudab ära villida kogu Eesti ja Läti igapäevased linnapiimatooted. Ka see on fakt.
Kõigile, kes piimanduses on tegevad on teada, et Põlva tehas suudab ümber töödelda kogu Eestist väljaveetava tooraine, ka teenustöö korras. Põllumajandustootja kuivatab vilja sügisel teenustööna. Sarnaselt on võimalik ka piima kuivatada, et oma toodangule paremat hinda väärindada. Fakt on ka see, et täna Eesti eksporditavast piimast teenustööna lõssipulbri ja või valmistamisel tänu maailmaturgude pregustele hindadele oleks kokkuostuühistutel võimalik esmatootjatele tasuda tooraine hinda ca 255-260 eurot tonni kohta ja võib-olla veelgi rohkem, sõltub maailmaturu hindadest.
Loome ja väärtustame koos, ärgem raisakem aega vastustamisele ja puhtale valele.
Piimanduse rahvale ikka head soovides
Oliver Kruuda
AS Tere juhataja.
“Üks inimene, kellel on usk, on sama tugev kui üheksakümmend üheksa inimest, kellel on ainult huvid” John Stuart Mill
