"Turu oluline vähenemine ei tähenda aga Eesti inimeste tarbimise vähenemist, sest täiendavad alkoholikogused toodi sisse Lätist," lausus Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk. "Eriti suure hoo sai piirikaubandus sisse suvel ja aasta teisel poolel, mil riigisisese müügi langus oli igakuiselt vahemikus 10-15 protsenti."

Lahja alkoholi müügist jäi aktsiisi- ja käibemaksuna saamata arvestuslikult 10,1 miljonit eurot. "Valdav enamus sellest kaubast osteti Eesti-Läti piirilt ning võib ilma liialdamata öelda, et lühinägeliku aktsiisipoliitika tulemuseks on kodumaise majanduskeskkonna arvelt maksuraha suunamine Lätti," märkis Võrk.

Lahja alkoholi jätkuv järsk aktsiisitõus tänavu ja järgmise aasta alguses intensiivistab oluliselt nii Eesti turu kahanemist kui ka Läti-suunalist piirikaubandust. "Aktsiisi järsk tõus sel ja järgmisel aastal muudab hinnaerinevuse Eesti ja Läti vahel ligi kolmekordseks, mille mõju siseturule võib ulatuda kuni 50 protsendini."

Liidu hinnangul kaotab riik eesolevate maksutõusude mõjul 2018. aastal nii lahjade kui kangete alkohoolsete jookide aktsiisilt ja käibemaksult ligi 150 miljonit eurot võrreldes planeerituga.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus eelmisel aastal küll alkoholiaktsiisi plaanitud mahust veidi rohkem ning 2015. aastaga võrreldes 13% rohkem.