Õlletootja: soomlaste suhtumine on muutunud selliseks, et Eestis on juba praegu kõik kallis

Kui õlletööstused Läti piirikaubanduse mõjul oma käivete pärast ei muretse, siis Soome turistide suunal vilguvad ohutuled. Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul ei ole rahandusministeerium adekvaatselt hinnanud soomlastest ostjate järsku kadumist järgmisel aastal, mis riigile tähendab märkimisväärset kaotust aktsiisides ja käibemaksus, aga tekitab ka tootjatele käibelangusi. Järgmise aasta aktsiisitõusuga siinsed ja põhjanaabrite hinnad sisuliselt ühtlustuvad.

„Juba praegu jääb sadamapoodide ja Tallinkiga suheldes kõlama, kuidas soomlaste meelelaad on muutunud," sõnas Härms. „Hindu vaadatakse ikka väga kalkuleerivalt ja valdav suhtumine on selline, et Eestis on kõik juba praegu kallis, rääkimata järgmise aasta hinnatõusust." Muidugi ei hakka kõik soomlased nüüd Lätis alkoholi järel käima, kuid kui seni on Saku müügist viiendik läinud Soome kaasaostmiseks, võib Härmsi hinnangul sellest 15% kaduda. „Tegime ministeeriumile ettepaneku veebruarikuine aktsiisitõus ära jätta, et natukenegi soomlastele atraktiivne olla."

Järgmiseks aastaks prognoosib alkoholitootjate liit turistidele müügiks mineva õlle mahuks umbes 10 miljonit liitrit. Seda on poole vähem kui sel aastal ja pea kolm korda vähem kui 2016. aastal. Riigile tähendaks see tänavu 15 miljonit eurot vähem laekunud käibemaksu ja saamata jäänud aktsiisi. Tuleval aastal jääb maksudena saamata juba 46 miljonit eurot.

Ärileht kirjutas eile, kuidas õlletootjad prognoosivad, et järgmisel aastal kasvab Läti-suunalise alkoralli maht kahekordseks. Riiklikke prognoose tegev rahandusministeerium aga seda ei usu ning ennustab hoopis ligi saja miljoni võrra suuremat alkoholiaktsiisi laekumist Eesti riigieelarvesse. Käesoleva aasta põhjalt on aga juba näha, kuidas riik on pidanud oma prognoose korrigeerima 43 miljonit eurot väiksemaks kui oli lubatud koalitsioonilepingus ning ca 23 miljoni võrra väiksemaks kui oli prognoositud laekumiseks 2017. aasta riigieelavesse.