TõNIS KONS
Eesti Päevaleht
õlu ei aja karmide meeste meeli segamine mitte üksnes kõrtsilaua taga, ka Toompeal käivad äravalitud ringi, õllemõtted peas. Juba ei tea mitmendat korda jõuab Riigikogu ette õlleaktsiiside muutmise seaduseelnõu.
Kui Riigikogu esimest korda kesvamärjukese kallale asus, olid Saku õlletehase mehed rõõmsad. Parlamendis heaks kiidetud õlleaktsiisi määrad soosisid kõiki kodumaiseid tootjaid, kehestades neile Lääne konkurentidest väiksemad aktsiisimäärad. Mõistagi võitis selles kõige enam Eesti suurim õlletootja Saku õlletehas ja irvhambad ristisid rahvaasemike otsuse Saku toetamise seaduseks.
Järgmine kord Saku mehed enam nii rõõmsad ei olnud. Kodumaistest tootjatest suuruselt teine, tollal Magnum Grupile kuulunud Tartu õlletehas oli poliitikute seas tõsist lobby teinud ja uued aktsiisid välja kaubelnud. Saku õlletehas tehti nüüd suurte Lääne õllepruulijatega võrdseks, s.t sunniti riigile rohkem maksu maksma. Kosuma hakkas Tartu õlletehas ja veel mõni väiksem Eesti õlletootja, seadust kutsuti Tartu õlletehase seaduseks.
Saku õlletehase juhile Cardo Remmelile selline võrdsus mõistagi ei meeldinud. Kõige rohkem meeldis Remmelile muidugi eelmine võrdsus, kus välismaised tootjad olid tõrjutud seisuses. Ent häda ajab härja kaevu ja kodumaise tootmise eelistamise taganõudjast Remmelist sai üleöö vaba konkurentsi prohvet. Nüüd leiab Saku õlletehase juht, et kõiki tuleb maksustada ühesuguse aktsiisiga, olgu ettevõtte tootmismaht kui suur tahes.
Normaalse turukonkurentsi soovib kehtestada ka Reformierakonna esitatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, mis diferentseeriks õlleaktsiisi määra vaid humala kangusest lähtuvalt. Kuni 4,7-protsendise alkoholisisaldusega õlle aktsiisimäär oleks kaks krooni liitrilt, kangemalt õllelt võtaks riik aktsiisi 3,5 krooni liitrilt.
Toompeal ringleb teinegi, valitsuse algatatud eelnõu. Selle järgi maksaks kaks suuremat kodumaist õlletootjat - Saku ja Tartu õlletehas - ühelt õlleliitrilt krooni võrra rohkem aktsiisi, kui väiketootjad.
Valitsuse eelnõu võib rahumeeli ristida "Tartu õlletehasele ärapanemise seaduseks". Tahtsid ju Lõuna-Eesti õllepruulijad suureks saada - palun väga, saage suureks, aga siis makske rohkem. See on valitsuse filosoofia.
Poliitikute tingel-tangel ümber õllevaadi hakkab juba ära tüütama. Aeg on lõpetada ühe ettevõtte seaduste tegemine ja tuua normaalne konkurents õlleturule. Las otsustab tarbija, millist õlut eelistada.
