Olukord tööstuses: ekspordi kasv, spetsialistide põud ja investeeringute suurendamine
Käibe kasvu allikana näevad ettevõtjad ekspordi kasvu. Ekspordi sihtriikide hulgas hinnatakse jätkuvalt kõrgelt Skandinaaviat, sealjuures on fookus pöördunud Rootsi poole, mida peab olulisimaks uueks sihtriigiks 40% uuringus osalenud tööstusettevõtetest.
Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul on tööstus Eesti suurim majandussektor, mis annab tööd igale viiendale töötajale Eestis.
„Möödunud aasta oli tööstussektorile keeruline mitmete tagasilöökide tõttu nõudluses (elektroonika, keemia – ja naftatooted) kui ka välisturgudel (Venemaa),“ ütles Kirsimäe. „Seetõttu teeb rõõmu, et ettevõtjad näevad keerulistes oludes võimalusi käibe kasvatamiseks ja ambitsiooniks on kasvatada käesoleval aastal ekspordimahtusid 6%.“
Olukord tööjõuturul muutusteta
Kirsimäe märkis, et olukord tööjõuturul püsib muutusteta. Tööjõupuudust tunnetab arengut piirava tegurina 42% ettevõtetest. Enim tuntakse puudus spetsialistidest.
"Järjest enam oodatakse tööstusesse hea tehnilise taibu ja arvutioskusega töötajaid. Eelnevatel aastatel teostatud efektiivsusinvesteeringud on vähendanud nõudlust lihtsamate töörollide järele – see tendents jätkub," lisas ta.
Palgakasvu tempo on viimastel aastatel olnud tööstuses kiire – 2015. aastal kasvas tööstuses keskmine palk 5,8%. 2016. aastal plaanivad tööstusettevõtted keskmisena palkade kasvu 3%.
Vajadus investeeringuid suurendada
Kirsimäe rõhutas, et tööjõukulude kasv kombineerituna tõsise konkurentsiga uutel turgudel on tekitanud vajaduse investeeringute suurendamiseks, et murda kasumlikkuse languse trendi.
„Ettevõtete bilansid on tugevad ning investeeringute teostamisel on abiks jätkuvalt madalad intressimäärad ja varade hinnad – see vähendab investeeringute tasuvusaega,“ ütles Kirsimäe.
„Alla 5-aastase tasuvusajaga projektid on mõistlik kohe ette võtta, sest rahvusvahelises konkurentsis leiavad samad kokkuhoiu või väärtuse kasvatamise võimalused üles ka konkurendid," lisas ta.
