Toomas Pikamäe, Eversheds Ots & Co partner sõnas, et Riigikohtu 11. septembri kohtuotsus on viimase kolme kuu jooksul juba teine Riigikohtus lahendi saanud kohtuvaidlus, milles on maksuhaldur lugenud OÜ-de kaudu osutatud teenused juhatuse liikme ja töölepingu lepinguteks. Riigikohtu 12.05.2015 kohtuotsuses (nn Rubla kohtuvaidlus) leidis kõrgeim kohus siiski, et kohtud ei ole selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning saatis kohtuvaidluse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Seevastu 11. septembri kohtuotsuses tegi Riigikohus lõpliku otsuse.

Toomas Pikamäe lisas, et see lahend ja ka 12.05.2015 kohtuotsus julgustavad maksuhaldurit võtma OÜ-de kasutamise tugevamalt tähelepanu alla ning edaspidi kujutab OÜ-de kasutamine endast reaalset maksuriski.

RIIGIKOHUS SELGITAB OÜ-TAMISE MAKSUSTAMIST:

Reedel, 11.09.2015 tegi Riigikohus kohtuotsuse AS Sirowa Tallinn ning Maksu- ja Tolliameti vahelises vaidluses. Kohtuotsuses selgitab Riigikohus maksuhalduri õigust maksustada OÜ-tamist.

OÜ-tamisena mõistetakse üldjuhul olukorda, kus mingi äriühingu juhatuse liikmed või juhtivtöötajad (juhtkond) ei tööta äriühingus juhatuse liikme lepingu või töölepingu alusel, vaid osutatavad äriühingule teenuseid nende omandis olevate äriühingute (üldjuhul osaühingud, millest ka nimetus „OÜ-tamine") kaudu. OÜ-tamist kasutatakse peamiselt palgamaksude, eeskätt sotsiaalmaksu vältimiseks. Nimelt, kui äriühingu juhatuse liige või juhtivtöötaja töötaks äriühingus juhatuse liikme lepingu või töölepingu alusel, siis peaks äriühing lepingu alusel tehtavalt väljamakselt (juhatuse liikme tasu või palk) kinni pidama tulumaksu ning maksma tasult sotsiaalmaksu. Seevastu juhul, kui äriühing ei sõlmi juhtkonna liikmetega töölepinguid, vaid ostab juhtkonna osaühingutelt juhtimis- või muid teenuseid, siis ei ole äriühingul palgamaksude kinnipidamise ja tasumise kohustust. Sellisel juhul ostab äriühing teenust osaühingult ning äriühingu juhtkonna liige määrab ise tema omandis olevas osaühingus, kui suurt palka ta endale osaühingust maksab, ning ülejäänud raha võtab osaühingust dividendi vormis välja. Dividende loetakse passiivseks ehk omanikutuluks (sarnaselt vara võõrandamisest saadud tulule, rendile, intressile, rojaltitele jms), mistõttu dividende ei maksustata sotsiaalmaksuga. OÜ-tamisest on huvitatud mõlemad pooled, kuna tööandja (äriühing) saab võtmetöötajatele maksta sotsiaalmaksu võrra suuremat tasu.

Riigikohtu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

1) Maksuhalduril on õigus lugeda äriühingu ja juhtkonna liikme osaühingu vahelise teenuse osutamise lepingu kas juhatuse liikme lepinguks või töölepinguks. Seda sõltuvalt sellest, kas juhtkonna liige on äriühingu juhatuse liige või juhtivtöötaja. Maksuhalduril on vastav õigus siis, kui maksuhaldur leiab ja tõendab, et äriühingu ja osaühingu vaheline teenuse osutamise leping on näilik, ehk tegelikult oli äriühingul juhatuse liikme või tööleping juhtkonna liikmega.

2) See, kas äriühingu ja osaühingu vaheline tehing on näilik, sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest. Näiteks kui juhtkonna liikme tegelik töö tegemise koht on äriühingu asukohas - juhatuse liikmel on äriühingu ruumides kabinet, arvuti, ta pargib oma autot igapäevaselt äriühingu asukohas, siis see kinnitab, et tegemist ei ole äriühingu ja osaühingu vahelise teenuse lepingu, vaid varjatud juhatuse liikme või töölepinguga. Samuti on oluline, kas OÜ poolt osutatud teenuste sisu on sama, mida juhatuse liige või töötaja täitis või täidab juhatuse liikme või töölepingu alusel.

3) Kui maksuhaldur leiab, et teenuse osutamise leping on tegelikult tööleping või juhatuse liikme leping, siis peab maksuhaldur lugema kogu osaühingule tehtud väljamakse netotöötasuks ning arvestama sellelt maksud. Ehk - näiteks, kui osaühingule teenuse eest tehtud väljamakse oli 1000 eurot, siis kinnipeetav tulumaks on 250 eurot ning sotsiaalmaks (mis arvutatakse brutopalgalt summas 1250 eurot) on 412,50 eurot. Selle näite puhul ei ole arvestatud maksuvaba miinimumi ega töötuskindlustuse makseid.

4) Maksuhaldur peab lugema kogu osaühingule tehtud väljamakse netotöötasuks ka siis, kui osaühingule tehtud väljamakse on juhtkonna liikmele makstud töötasust (kui juhtkonna liige töötas enne OÜ-tamist juhatuse liikme või töölepingu alusel) erinev (näiteks suurem).

5) See, et osaühing on maksnud äriühingult saadud teenustasu arvelt juhtkonna liikmele palka ning sellelt palgamakse, ei muuda järeldust, et kogu teenustasu loetakse netotöötasuks. Sellisel juhul on osaühingul õigus esitada maksuhaldurile parandusdeklaratsioonid, milles ta taotleb juhtkonna liikmele makstud palgamakse tagasi. Osaühingu makstud palgalt kinnipeetud tulumaksu osas on tagasinõude õigus juhtkonna liikmel.