„Londoni töökohus ei kahelnud, et Uber võis põhimõtteliselt luua ärimudeli, kus juhtidel töötaja staatust ei ole. See tähendab, et igat olukorda tuleb töölepingu olemasolu tuvastamiseks vaadelda eraldi," selgitas Eversheds Ots & Co partner ja tööõiguse valdkonna juht Rando Maisvee.

Maisvee sõnul on tegemist teise olulise kohtulöögiga globaalse jagamismajanduse eduloole küsimuses, kas Uberi juhid on töölepingulised töötajad või iseseisvad teenuseosutajad. „Augustis jättis California kohus kinnitamata Uberi 100 miljoni dollari suuruse kokkuleppe juhtide masshagides ja sealgi on menetlus pooleli," lisas Maisvee.

Euroopa Kohtus on kaks Uberi vastu algatatud menetlust, kus Hispaania ja Prantsuse kohtud paluvad eelotsuseid küsimuses, kas tegemist on infoühiskonna teenusega direktiivi 98/34/EÜ tähenduses või on tegemist transporditeenustega, millele teenuste vaba liikumist hõlbustav direktiiv 2006/123/EÜ ei kohaldu. Sisuliselt soovivad Hispaania ja Prantsuse kohtud juhiseid, kuidas lahendada sama Londoni töökohtu poolt reedel vastatus küsimust, kas Uberi juhil on töötaja õigused.

„Tööleping ja muud teenuse osutamise lepingud võivad kokku langeda pea kõikides üksikasjades, mistõttu õiguslikult on töölepingu eristamine keerukas. Samuti ei ole keelatud võlaõiguslikus lepingus leppida kokku mõnede töölepingule omaste tingimuste kasutamises. Kohtutes kalduvad otsused aga langema töölepingu kasuks ja vastupidise näitena ei saa viidata Eesti Posti vaidlusele," ütles Maisvee.

Viidatud kaasuses tühistati füüsilisest isikust ettevõtjatena palgatud postiljonide lepingute töölepinguteks ümberkvalifitseerimist puudutavad maksuotsused põhjusel, et postiljonid olid menetlusse kaasamata (riigikohtu otsus asjas 3-3-1-67-09).

Maisvee sõnul on Eestis töölepingu eristamise üle peetud vaidlustes osutunud määravaks, kuivõrd iseseisev on töötaja. Maisvee tõi näiteks Viljandis tekkinud vaidluse, kus taksojuhi leping loeti töölepinguks olenemata sellest, et ettevõte taksojuhti pidevalt ei kontrollinud ega juhtinud. Seda põhjustel, et taksoteenuse osutamine toimus ettevõtte nime all, ettevõtte poolt liisitud sõiduauto kasutamisega ja tellimuste saamisega ettevõtte telefoni kaudu (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 2-07-21276 ja riigikohtu otsus asjas 3-2-1-26-10).

Hiljutiste töötaja mõistet lahkavate otsuste probleemiks peetakse kohtute ja seadusandjate poolt 20. sajandi lahenduste kasutamist 21. sajandi oludes, tööseadusandlus lähtub tootmispõhisest keskkonnast, samas kui majanduses annavad tooni teenuseosutajad.

Euroopa Liit soovib kohaneda muutunud majanduskeskkonnaga. Komisjoni president Juncker teatas Euroopa sotsiaalõiguste samba loomisest Euroopa Parlamendis 9. septembril 2015 peetud kõnes. Kava tutvustas 30. septembril 2016 Tallinnas Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi direktor Jordi Curell Gotor. Samba loomisel reformitakse enam kui 70 õigusakti ja avalikul konsultatsioonil võetakse muuhulgas arvesse ka uute tehnoloogiate mõjul tekkivaid töökorralduse uusi suundumisi.

Eesti ametlik seisukoht ülalviidatud Euroopa Kohtu menetluses olevates vaidlustes on, et Uberi-taolist teenusepakkujat tuleb pidada infoühiskonna teenuse pakkujaks. E-riigi kuvandit süvendab ilmselt ka töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse leevendada valveaja regulatsiooni IT-sektori töötajate osas. Rando Maisvee lisas, et tööaja kasutamise paindlikkuse suurendamiseks on riigil kasutamata direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lg-s 1 lubatud erand, mis võimaldab näha ette, et iseseisva otsustusõigusega isiku tööaega ei mõõdeta ega määrata eelnevalt kindlaks. Maisvee sõnul looks sellise erandi kasutamine võimaluse pakkuda jätkuvat paindlikkust tööajakokkulepete sõlmimisel ka siis kui Uberi kaasused peaks lõplikult lahenema ettevõtte kahjuks ja kohtulahendite mõju kandub üle Eestisse.