Oma äri alustades tuleb tööd teha 24 tundi ööpäevas
Järvamaal Aravetel kunagi baari, sööklat ja kauplust majutanud hoone seisis tühjana juba 15 aastat. Samas tegutseb Aravetel ja just selle KETE-ks kutsutud (kunagine Kolhoosidevaheline Ehitusmaterjalide Tootmise Ettevõte – toim.) osas mitu ettevõtet, kuid töölistel pole võimalik kuskil einestada, selgitab Martin Kleitsman, kuidas tal tekkis idee üks korralik söögikoht käima panna.
Jutuajamise käigus selgub, et üheks peamiseks oma ettevõtte loomise ajendiks oli ikkagi soov saada tublisti töötamise eest ka väärilist tasu. Veel peaks oma ettevõtmine olema nii tulus, et ka vanemas eas poleks põhjust igapäevase leiva pärast muretseda. „Tahan kogu maja korralikult käiku panna, alles siis hakkan puhkusele mõtlema,” ütleb Martin Kleitsman.
Mees tunnistab, et toitlustamisest ja kohviku pidamisest ei teadnud ta veel mõne aasta eest mitte midagi. Kutsekoolis üldehitust õppinud noormees käis küll ettevõtluskoolitusel, kuid äriplaani kirjutamiseni ning riigilt toetuse saamiseni ta ei jõudnudki.
„Teadmised ettevõtte asjaajamise kohta sain oma isalt. Käisin ka paljudel tuttavatel-sõpradel külas, kes mõnda söögikohta pidasid, küsisin ja uurisin neilt, kuidas nemad toimetavad ja hakkama saavad," meenutab Martin. Kõige positiivsema ja innustavama soovituse sai ta aga Tallinnas asuvast „Sööklast”.
Ta meenutab, et iseenda tarkusest toimetamine tõi kaasa lisakulusid nii ajas kui ka rahas, kuid saadud kogemused on nüüd ka väga väärtuslikud. „Kui oled kohvikuomanik, pead teadma, kuidas sisustada kööki, mida pakkuda menüüs, kust osta toidukraami. Nüüd tean, et kokk on toidukoha süda ja mul on praeguste kokkadega väga vedanud,” ütleb Martin. Kokkadest üks valmistab soolaseid roogasid, mida on näiteks praegu menüüs kaheksa, lisaks seitse kiirtoitu. Teine kokk valmistab suussulavaid kooke ja magustoite ning tellimisel ka torte. Martin meenutab mullust 23. juunit, mil kohvik uksed avas – siis oli menüüs ainult üks päevapraad, supp ja kiirtoit.
Risk tasus end ära
Kohvikuruumid remontis Martin koos isaga. Keldrikorrus on siiani tühi, sinna on Martin mõelnud ehitada sauna. Maksimaalselt kolme aastaga peab maja tööle hakkama.
Ühe hea tarkuse sai noor mees veel. „Söögikoha avamine tähendab mitmest ametkonnast lubade taotlemist. Mõistsin, et mida rohkem nende ametitega suhelda, nõu küsida, seda paremini ja lihtsamalt kõik laabub,” märgib ta. Oluliseks peab ta reklaami. Facebookis on kohvikul üle 600 jälgija ning iga päev näeb sealt, mis on menüüs.
Targad õpikud õpetavad, et kui on olemas äriidee, tuleb kindlasti teha tasuvusanalüüs, viia läbi uuring võimalike klientide arvu, käibe ja kulude-tulude kohta. Martin märgib, et tema ei teinud neist midagi, läks riski peale välja ja pole pidanud seda ka kahetsema.
Millega ta aga ei osanud arvestada, oli see, et oma firma nii palju aega võtab. „Õnneks mul peret veel pole, muidu oleks veelgi raskem, sest praegu olen nii varustaja, koristaja kui ka teenindaja. Annan tööd, peale iseenda, veel kahele kokale. Raamatupidamisteenuse ostame sisse. Vajadusel käib abiks ka minu ema,” selgitab ta. Martin on oma vanematele tänulik, et nad teda ettevõtmisega alustamisel tublisti toetasid ja vajadusel ise käed külge lõid.
Noorel kohvikuomanikul on kavas minna baarmenite koolitusele, selline kinkekaart ootab kasutamist. Veel on tal plaanis üks teenindaja juurde palgata, sest lähitulevikus on kavas hakata kasutama peale saali veel üht suuremat ruumi, kus saab pidada tantsuõhtuid bändi saatel, sünnipäevi ja juubeleid.
„Aasta tegija tiitel tuli üllatusena, samas annab see motivatsiooni edasi toimetada. Vald on mind toetanud, kliendid kiitnud ja suurimad raskused on seljatatud,” võtab Martin oma loo kokku.
Ambla valla aasta tegija
OÜ Ketemari kohvik Aravete alevikus avas külastajatele uksed 2016. aasta juunis. Kohalikud elanikud olid kodukanti söögikohta oodanud juba aastaid, enne kui omanäoline ja retrohõnguline söögikoht end seni tühjana seisnud majas sisse seadis, kirjutas Ambla Vallaleht suvel. Sama aasta lõpus sai kohvik ja kohviku rajaja Martin Kleitsman Ambla vallalt aasta tegija tiitli.
Aasta tegija tiitel omistatakse inimesele, kelle tegevus on aasta jooksul aidanud kaasa vallaelu edendamisele ja elukeskkonna parandamisele. Asja üks külg on tühja hoone kasutusele võtmine ja vallaelanikele vajaliku teenuse pakkumine, teine suur asi aga see, et noor mees on jäänud maapiirkonda, et arendada väikeettevõtlust ja teha midagi kogukonna hüvanguks. Uuel söögikohal on mõistagi märkimisväärne osa ka Ambla valla tutvustamisel turistidele – tee ääres on koht, kuhu põigata sööma ja puhkama.
