Keskmiselt korra aastas võib internetist või trükimeediast leida kuulutuse, kus miljoni-paari eest Eesti vetesse päris oma saart pakutakse. Praegugi saaks huviline osta Abruka saare lähedale 2,5 miljoni krooni eest 4,8 ha suuruse väikesaare. See on nüüdseks aastakese müügis olnud.
Suurem osa merega ümbritsetud maatükkidest on ehitusõiguseta. Isegi kui viimane olemas on, ei pruugi detailplaneerijate nägemus krundiomanike grandioossete ehitusplaanidega kokku langeda.
Asustamisraskused ning jää tuleku ja minekuga seotud piiratud kasutusvõimalused erasaare omandamise huvilisi siiski ei heiduta. “Kindlasti tähendab oma saare ostmine privaatsuse ihalust. Merehuvi peab ka olema,” arvab ärimees Heiti Hääl, kes samuti erasaare ostmiseks ringi on vaadanud, kuid siiani õiget pole leidnud.
Privaatse saare või laiu omanikuna saavad rinna ette lüüa ekspeaminister Tiit Vähi, kunstimetseen Jaan Manitski ja jalgpallijuht Aivar Pohlak. President Lennart Merile maja ehitanud ja Viimsi vallas maaäriga kuulsust kogunud Aivar Osale kuulub näiteks Rohuneeme poolsaare tipus asuv ehitusõiguseta Kungli laid.
Erasaare asemel on endale Soome vetes osa saarest ostnud näiteks ärimehest mereväeohvitser Toomas Peek. Kaberneeme lähedal on sama teinud ärimees Raimo Kägu.
Tiit Vähi: omab Kolga lahes Rohusi saart ja väikest laidu
“Minu firmale OÜ Merilaine kuuluv Rohusi saar ja väike Umblu laid asuvad Kolga lahes, kokku on neil suurust ca 10 ha. Tehingu vormistamine toimus 1998. aastal. Hinda isegi ei mäleta. Üks, mis selge: saarte väärtus on tänaseks kümneid kordi kerkinud. Naljakaks teeb ostu asjaolu, et tehingu vormistamine toimus aastake pärast seda, kui Läti esindajatega Ruhnu saare müümise küsimustes läbirääkimisi pidasin. Päris piinlik oli naaberriigi peaministrile mõeldes tõdeda, et Läti oma ainukese saare Eestilt peab ostma, samal ajal, kui minu firma suure kisa-kärata kaks saart kokku ostab.
Ostuplaani tõukas omal ajal tagant siiski hoopis kolmas asjaolu: soov Kaberneeme suvilast takistusteta mere äärde pääseda. Ostin maasiilu teelt mereni nii oma pere kui ka külaelanike liikumise jaoks ja möödaminnes ka kaks ümbruskonnas asuvat saart – selleks, et keegi sinna kunagi koledat jama ei saaks ehitada.
Tõsi, saarel asuvad praegu vaid paar eluaseme vundamenti, aga mul on õnn mitte omada arendamise plaane. Seal on puhas loodus ja mulle meeldib saarel kivilt kivile hüpates laine laksumist kuulata. Rohusile satun umbes kolm korda aastas – enamasti sügisel, kui aasta jooksul saarele toodud prahti ära käime korjamas. Vahetevahel muretsen saarel asuva metsa ohutuse pärast, aga peale prügi korjamise pole muud tüli saare omamisest sündinud.”
Jaan Manitski: Mohni saare peremees aastast 2000
“Sain saareomanikuks kuus aastat tagasi avaliku oksjoni käigus. Kuue miljoni krooni eest ostsin üle 60 ha maad, mille hulka kuulus ca kümme maja ning tuletorn. Saar asub Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel.
Olen saarega tugevalt seotud: näiteks suvisel ajal satun Mohnile ülepäeviti ja mõni päev koguni mitu korda – kõik sõltub ilmast, eelkõige tuulest. Mulle meeldivad värvika ajalooga kohad ning Mohni puhul ulatuvad ajahamba rajad viikingite aega. Kirevaid ajaloonäiteid vaatab vastu igalt sammult alates saart ümbritsevatest laevavrakkidest ja lõpetades kummitustega. 300 aastat tagasi elasid sellel saarel mungad, kellest said mereröövlid. Võib-olla tuleks Mohnil olnud kloostrikultuuri jätkata…”
Toomas Peek: omab Soome vetes asuval saarel 1 ha suurust krunti
“Soome rannikul kuulub mulle veidi üle hektari suurune osa umbes 11 ruutkilomeetri suurusest saarest, kuhu olen oma sadama ehitanud. Merest ümbritsetud saareelu on minu jaoks nii elustiili kui ka staatuse sümbol. Olen mereväeohvitser ning 34 aastat avamerd purjetanud.
Olen koha valikuga äärmiselt rahul. Näiteks eelmisel aastal elasin oma saarekrundil 219 päeva – sisseseatud kodukontor loob saarel elamiseks piisavalt head töövõimalused. Põhilisim – privaatsus – on minu jaoks tagatud ka praegu ja lähimad naabrid asuvad piisavalt kaugel, et asukad üksteist häirimata rahu ja vaikust saavad nautida.
Algul plaanisin Eesti vetes päris oma saart soetada, aga mõte jäi katki kahel põhjusel: esiteks ei hakanud silma ühtegi sobivat pakkumist ning teiseks on tühjale saarele nullist ehitiste ja kommunikatsioonide rajamine kordades kulukam kui juba asustatud maatükil. Eesti vetesse saare ostmise muutis keeruliseks ka Eesti rannikumere madal põhi, mis jahiga juurdepääsu üldjuhul võimatuks teeb.”

 * * *

Kommentaar

Juriidilises mõttes “privaatsaart” ei eksisteeri

Kalev Kangur, Maa-ameti peadirektor

“Juriidilises mõttes mõistet “oma saar” ei eksisteeri. Kasutades mõistet “oma saar”, peetakse ilmselt silmas konkreetsele isikule kuuluvat saart. Nii nagu muudel kinnisasjadel, seondub ka saarte ja laidude puhul nn igameheõigus teisele isikule kuuluval maal eelkõige kallasrajaga. Vastavalt veeseaduse § 10 lõikele 1 on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres.
Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel (sh merel) 10 meetrit, teistel veekogudel 4 meetrit. Seega võib teoreetiliselt mõni väiksem laid olla kogu ulatuses kallasraja ala, millele seega laieneb nn igameheõigus.”

SAAR VÕI LAID? •• Laid on väljakujunenud taimkattega väike saar. •• Saar on seevastu täielikult veega ümbritsetud maismaa. Saare mõiste alla ei mahu siiski kivid ja mandrid. Seega otsustab suurus, kas tegemist on saarega või mitte. Kindlat suuruse alammäära ei saa siiski anda. Ülempiiriks on väikseim manner Austraalia. Enamasti mõeldakse saarte all meresaari, kuid ka jõe- ja järvesaared on saared. Väikseid saari nimetatakse laidudeks, rahudeks, nasvadeks, mäkkideks, kivideks, kuivadeks jne. Üksteisele lähedal asuvad saared moodustavad saarestiku. Allikas: Wikipedia