Omanik kaalub Riisipere-Haapsalu raudtee ülesvõtmist

 (59)
Omanik kaalub Riisipere-Haapsalu raudtee ülesvõtmist
Arvo Tarmula/Lääne Elu

Raudteelõiku läbis aastas vaid 400 kaubavagunit Riisipere-Haapsalu raudteel saab liigelda kiirusega kuni 50 km/h
OÜ Haapsalu Raudtee juht ja omanik Aarne Taal kaalub ühe võimalusena kuue aasta eest erastatud Riisipere-Haapsalu raudteelõigu ülesvõtmist, sest raudteed läbiva väikese kaubaveoga ei ole võimalik ettevõtmist plussis hoida.

“Kuivõrd rööbas on vana, kerget tüüpi ning naelutatud pehmest puust liipritele, siis oleks õige vana raudtee üles võtta, sest nagunii tuleb korralik raudtee ühel hetkel peale ehitada,” ütles Taal.

Otsus lähiajal

Otsust, mida Riisipere-Haapsalu raudteega peale hakata, pole Taali sõnul veel langetatud. Kuid seda tuleks teha lähiajal, sest saabuva kevadega jõuab kätte ka raudtee remontimise aeg.

“Lähiajal otsustan, mis teha, kuigi olen praegu suures segaduses. Tahaks raudteed säilitada – nagu juba kuus aastat on ponnistatud,” lisas ta. Raudtee käigushoidmisele kulub aga hulk raha ning oma jõududega omanik asja töös hoida ei suuda.

Taali hinnangul oleks mõistlik raudteelõigu arendamiseks taotleda raha Euroopa Liidu struktuurifondidest. “Mina kui eraettevõtja seda aga taodelda ei saa. Samas poleks tulusaajaks ka mitte raudtee, vaid ühiskond,” vihjab Taal riigi võimalikule huvile.

OÜ Haapsalu Raudtee on esitanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse 3,4 miljoni krooni saamiseks, et saadud raha raudteelõigu remonti suunata, kuid vastust pole veel saadud.

Praegu hoiab Riisipere-Haapsalu raudteelõiku töös vaid vähene kaubavedu. “Aasta ringi keskmiselt iga päev ühe vaguni jagu kaupa,” täpsustab Taal, kelle sõnul veeti erastatud raudteel eelmisel aastal kokku 400 vagunit. “Veame Venemaalt tulevat puitu, mis siin töödeldakse, samuti kivisütt ja jõusööta.”

Erastamisest alates ongi ettevõte tegelenud 53 kilomeetri pikkusel raudteelõigul kaubaveoga, sest reisirongiliiklus katkestati seal juba 1995. aastal. Kuid ka kaubaveole seab hulga piiranguid raudtee olukord – tegu on ikkagi saja aasta vanuse infrastruktuuriga, kus rööpatüübiks R43. “See on kerget tüüpi rööbas,” selgitas Taal. See tähendab, et kui raudtee oleks ka täielikult korras, ei tohiks seal liiklemiseks arendada kiirust üle 80 km/h. Praegu kõigub Riisipere-Haapsalu vahel rongide kiirus eri teelõikudes 15–50 kilomeetrini tunnis.

“Eesti Raudtee toob meie kauba Riisiperre ning meie veame sealt edasi Haapsallu,” ütles Taal. Riisiperest Haapsallu jõuavad kaubakoormad pooleteise tunniga. “Seetõttu tulekski vanad rööpad üles võtta ning asendada uutega, mis võimaldaks ka reisirongiliikluse taastada,” leiab Taal. “Reisirongide tagasitoomine aitaks ka raudteele tehtavaid kulutusi katta.”

Taali sõnul tagaks uus ja korralik tee, kus oleks võimalik sõita 120 kilomeetrit tunnis, taas ka inimeste liikumise Tallinna ja Haapsalu vahel.

Mugav tööl käia

“See oleks regionaalpoliitiline efekt,” tõdes Taal, kelle sõnul võimaldaks reisirongide liikumine Haapsalu elanikel Tallinnas mugavalt tööl käia. “Paari aasta vanune statistika näitas, et juba siis käis Läänemaalt Tallinna tööl umbes 2000 inimest. Nüüd võib see arv kindlasti veelgi suurem olla.”

AS-i Edelaraudtee juhatuse esimehe Henn Ruubeli sõnul peaks Riisipere-Haapsalu raudteelõigu arendamisel silmas pidama, millised on seal võimalikud reisijate- ning kaubavood.

“Reisijate vedu tuleks kõne alla vast suveperioodil, arvestades seda, et Haapsalu on kuurortlinn,” sõnas Ruubel. Samuti oleks tema sõnul mõeldav kaubavedu.

“Samas – ega tal suuremat ja pikaajalist perspektiivi ei ole. Seal ei saa rääkida olulistest investeeringutest või kiiruse kasvust. Tegu on sellise vaikse teega,” leidis Ruubel.

Ta lisas, et Edelaraudtee tõenäoliselt nimetatud raudteelõigu puhul koostööprojektist huvitatud pole. “Me oleme kogenud, mida tähendab olla eraomanikust raudteeomanik Eestis. Sa pead ise oma investeeringutega hakkama saama. Tegu pole riikliku projektiga, kus saaks Euroopa Liidu regionaalarengu rahasid kasutada,” ütles Ruubel.

Uue raudtee rajamine maksaks 400 miljonit

Loe veel

Aarne Taali juhitav OÜ Haapsalu Raudtee erastas Riisipere-Haapsalu raudteelõigu 1998. aastal. Pärast erastamist on Riisipere-Haapsalu raudteelõiku investeeritud umbes neli miljonit krooni. Et vana raudtee maha võtta ja uus peale ehitada, võtaks Taali kalkulatsioonide kohaselt umbes 400 miljonit krooni, kuid see oleks ka investeering 30 aastaks.

Pelgalt vana raudtee ülesvõtmine läheks Taali sõnul maksma umbes 10 miljonit krooni. “Eriti suurt võitu ülesvõtmisega ei saa,” lisas ta.

Taali sõnul on peamine, et Riisipere ja Haapsalu vahel säiliks raudteetamm, mis on kõige väärtuslikum. “Olen kindel, et reisirong tuleb Haapsallu tagasi, kui ainult teaks, millal see teoks saab.”

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare