õigusjärgsetele omanikele tagastatud majade elanikud ja omanikud on Eesti Päevalehe poole pöördunud küsimusega, millised õigused ja kohustused on üürnikel ning omanikel. EPL vastab Kristiine linnaosa valitsuse linnaosa vanema asetäitja Heikki Linnu abiga.

1992. aastal vastu võetud riigi elamuseaduse § 6 näeb ette, et omanik peab tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele.

Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest.

Elamuseaduse § 42 näeb ette, et eluruumi remondi kohustuste jaotus üürile andja ja üürniku vahel määratakse kindlaks üürilepinguga. Remondialaste kohustuste täitmata jätmisel üürile andja poolt on üürnikul edasilükkamatu vajaduse korral õigus teha remont ise ja nõuda selle maksumus sisse üürile andjalt.

Tallinna linnavalitsuse elamute hoolduse ja remondi eeskiri näeb ette, et elamu omaniku kohustuseks on elamu ehituskonstruktsioonide ja nende osade, samuti elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide ning territooriumi hoolduse ja remonttööde korraldamine. Elamu omaniku kohustuste hulka kuuluvad hooldustööd finantseeritakse põhiüüri koosseisus ettenähtud vahendite arvelt.

Eluruumi üürniku kohustus on tema kasutuses olevate ruumide ja neis asuvate seadmete hooldamine ja remontimine ning need tuleb üürnikul teha oma tellimisel ja kulul. üürnik peab elamispinnal tegema iga viie aasta tagant sanitaarremondi.

Leping hooldusfirmaga

Elamute hooldus on töö, mille käigus teostatakse elamu ehituskonstruktsioonide, elamu osade, elamusiseste ja maja juurde kuuluvate tehnosüsteemide regulaarset järelvalvet, teenindamist, korrastust ja detailide vahetust.

Hooldustööde tegemiseks võib omanik sõlmida mõne hooldusfirmaga lepingu, kes teostab hooldust omaniku eest. Vastavalt heakorraeeskirjadele peab omanik tagama, et majahoidja töö oleks tehtud. Ta võib selleks kellegi tööle palgata või siis tuleb see tal endal ära teha.

Elamute remont on töö, mille käigus teostatakse elamu kõigi või üksikute ehituskonstruktsioonide, elamu osade või elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate kõigi tehnosüsteemide terviklikku väljavahetamist või ennistamist.

Eluruumide ümberehitust võib teostada elamu omaniku ja kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

Elamu tehniline ülevaatus viiakse elamu omaniku poolt läbi vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Avarii likvideerimine 24 tunniga

Elamu omaniku kohustuses oleva elamu osa või tehnosüsteemi avarii ning sellest tingitud ehituskonstruktsioonide või tehnosüsteemide kahjustuste likvideerimine on elamu omaniku kohustus ning finantseeritakse põhiüüri arvelt.

Omanik peab tagama avarii lokaliseerimise viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tunni jooksul ning avarii likvideerimise üldjuhul 24 tunni jooksul. Ajutiselt väljalülitatud süsteemid tuleb normaalsesse töökorda viia kohe. Kui see pole võimalik, tuleb informeerida olukorrast elanikke ning teatada neile orienteeruv tööde lõpetamise aeg. Keskküttesüsteemi avarii korral kütteperioodil tuleb remonttöid kohe alustada.

üürniku süü tõttu toimunud avarii ning selle tagajärgede likvideerimise kulud tasub kahju tekitanud üürnik. Kahjude hüvitamine toimub tsiviilseadusega sätestatud korras. Hooldus- või remonttööde käigus tuleb omanikul järgida samatasemelisuse printsiipi, st kvaliteetsemat tehnosüsteemi (katlamaja, gaasitorustik, korstnad jne) ei tohi asendada halvemaga. Elamusse paigaldatud ühetüübiliste tehnosüsteemide hooldustööde eest vastutab elamu omanik.

Mugavused on üürniku oma lõbu

Kui üürnik on omal kulul paigaldanud korterisse tehniliselt täiuslikumaid seadmeid (vee-, gaasi-, soojamõõtur, elektripiliit, bidee, TV antenn) või muutnud torustiku paigaldamise viisi ja materjali, ei ole omanik kohustatud neid hooldama. Elamuomanik on kohustatud hooldama kogu elamu vee, gaasi, soojusenergia ja elektrienergia mõõtmiseks hooldustööde käigus paigaldatud uusi või olemasolevaid mõõteseadmeid.

õigusjärgsetele omanikele tagastavate majade fikseeritud omanikel on õigus pääseda majja ning korteritesse. Kui ta aga ei ole veel fikseeritud omanik, siis see õigus tal puudub.

Tallinna linnavalitsuse määrusega on korteri põhiüüri piirmääraks kehtestatud kuni kaheksa krooni eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.

Elamuseaduse § 31 järgi sõlmitakse üürileping kirjalikult ning ta on tähtajaline. Kui lepingus ei ole tähtaega ära näidatud, loetakse see sõlmituks viieks aastaks. Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödudes eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks.

MARIKA RAISKI