Omanike Keskliit pöördub gaasi hinna osas Euroopa Komisjoni poole

Euroopa Komisjoni otsustas otsida läbi Gazpromi Euroopa harukontorid kahtlustatuna konkurentsireeglite rikkumises, mis on omanike keskliidu sõnul samm õiges suunas ning võib omada positiivset mõju gaasi hinna langemiseks.

Organisatsioon kavatseb kõrge gaasi sisseostuhinna osas pöörduda ka Euroopa Komisjoni konkurentsi- ning energiavoliniku poole, eesmärgiga juhtida tähelepanu ühtse energiapoliitika vajadusele, mis tähendaks ka põhjendamatute hinnavahede ühtlustamist, teatas liit.

Eesti Gaasist kuulub 37 protsenti Venemaa gaasihiiule Gazprom ja 33,66 protsenti E.ON Ruhrgas Internationalile, Saksa- ja Vene energiahiiud majandushuvid on sügavalt põimunud, sealhulgas ollakse partnerid Nordstreami gaasijuhtme osas.

Volikogu liige Priit Värk märkis, et kuna kahtlustuste sisuks on maagaasiga tegelevate ettevõtete kartellikokkulepe, siis see võib tähendada otsest mõju ka kodutarbijate gaasihinnale. 2010. aasta esimeses kvartalis maksid teised Euroopa riigid ajalehe Kommersant teatel 265-270 dollarit kuupmeetrist, kuid Balti riigid maksid 318,2 dollarit. Arvestades seda, et Eestis moodustab kodutarbijatele gaasi hinnast maagaas ca 88 protsenti (ülejäänu moodustab võrgutasud ja riigimaksud), siis juhul kui kahtlused peaks leidma kinnitust, võib selle tulemusel langeda ka gaasi hind tarbijatele.

Sõnades on Euroopa Liit korduvalt rõhutanud ühtse energiapoliitika vajalikkust, mis tähendaks ka ühtsemat hinnapoliitikat, kuid praktikas viivad hinnaerisused aastas Eesti majandusest välja kümneid miljoneid eurosid. Kui Eesti kinnitas hiljuti oma solidaarsust osalemisega 2,5 miljardi eurose garantiiga riskantses EFSF-i päästepaketis, siis ootaks Eesti tarbijad ka Brüsselilt solidaarsust liidu ühtse energiapoliitika kujundamisel.

Omanike Keskliit kavatseb pöörduda märgukirjaga energiavoliniku Günther Oettinger ja konkurentsivoliniku Joaquín Almunia poole. Värgi sõnul saab märgukirja eesmärgiks olema ennekõike tähelepanu juhtimine probleemile ka Brüsselis, sest antud olukord ei ole normaalne, kus Baltikum peab ostma maagaasi Gazpromilt tunduvalt kallimalt kui vanad Euroopa riigid.

Gazpromi ja Euroopa riikide vahelise hinnakujunduse puhul on tegu business as usual´iga, kus peaks turu nähtamatu käsi tagama optimaalse lahenduse, kuna erinevalt näiteks nafta toodetest puudub veeldamata maagaasil maailmaturg. Teatud hinnaerisused on kahtlemata põhjendatud, kuid sama kauba ehk maagaasi pakkumisel ei tohiks käärid olla nii suured.