Omanike Keskliit: Tallinna Vee suured investeeringud veekvaliteeti on müüt

Peale Konkurentsiameti oktoobri kuist ettekirjutist, et Tallinna Vesi peab langetama veeteenuse hinda 36% võrra oli veehiiu esimeseks reaktsiooniks, et nad on pidanud tegema ülisuuri investeeringuid, et tõsta joogivee teenuse kvaliteeti ning hinnalangetamine on põhjendamatu, kirjutab Eesti Omanike Keskliidu volikogu liige Priit Värk.

Järgneb Eesti Omanike Keskliidu volikogu liige Priit Värk arvamuslugu:

Teinekord on Tallinna Vee senist edukat tegevust serveeritud viisil, et ilma suuraktsionäri United Utilitise know how’ta oleks pealinna veetaristu renoveerimata ja meie joogivesi poleks nii kõrge kvaliteediga kui praegu, mis on peaaegu Lääne-Euroopaga samal tasemel.

Vastavalt Tallinna vee poolt Konkurentsiametile esitatud andmete põhjal on tehtud investeeringuid summas 39,9 miljonit eurot, kuid ilma taustsüsteemita ehk võrdlusandmeteta ei ütle see summa midagi. Aga võrdleme siis Eesti kahe suurema linna vee ettevõtteid - AS Tallinna Vesi vs Tartu Veevärk. Viimast neist pole erastatud ja kuulub tänaseni 100% Tartu linna omandisse. Meeldetuletuseks, et see-eest Tallinna Vesi erastati 2001 aastal ning tänaseks kuulub ca 35% Ühendkuningriikides tegutsevalt United Utilitisele, 34% Tallinna linnale ja ülejäänud on väikeaktsionäride omanduses.

I võrdlus: investeeringute maht 2001-2010

Kuna Tallinna Vesi erastati 2001 aastal, siis võtame investeeringute perioodiks erastamisest kuni viimase majandusaastani 2001-2010. AS Tartu Veevärk andmetel on aastatel 2001 kuni 2010 investeeritud veeteenuste kvaliteeti 47,7 miljonit eurot. Tallinna Vesi on aga samal perioodil investeerinud 39,9 miljonit eurot ehk ligi 17% vähem(!) kui neli korda väiksem linn. Korrektne oleks arvestada ka kui suur on olnud investeering ühe linnaelaniku kohta. Võttes jämedalt linna elanike arvudeks 400 000 ja 100 000, siis Tallinna Vesi on investeerinud ühe inimese kohta pisut alla 100 euro samal ajal kui Tartu Veevärgil on selleks summaks 477 eurot.

See pole veel kõik. Tallinna Vee veeteenuste investeeringutele maksab lisaks tarbijale peale ka Tallinna linn. Selleks on loodud nö arenduskulude komponent, mis tähendab Tallinna Veele 0,56 lisaeurot igalt kuupmeetrilt tarbitud vee pealt. See on ca 25% kuupmeetri vee hinnast.

II võrdlus: veehind

Tänasel päeval maksab ülikoolilinnas kodutarbija ühe kuupmeetri vee eest 0,58 eurot + km, aga Tallinnas tuleb sama koguse eest maksta ca 40% rohkem ehk 0,95 eurot + km. Kodutarbija jaoks tuleb vaadata hindasid ikkagi koos heitvee ärajuhtimisega, mis on Tallinnas pisut odavam. Pealinnas tuleb joogivee ja heitvee ärajuhtimise eest maksta kokku 1,73 eurot + KM ning Tartus ca 9% vähem ehk 1,58 eurot + KM.

Lisaks veel asjaolu, et Tallinnas maksab äriklient vee kuupmeetri eest üle kahe korra kõrgemat hinda kui pealinna erakliendist kodutarbija. Tartu linnas maksavad kõik, era- ja ärikliendid, täpselt sama mõõdupuu järgi ehk Tartu ettevõtja maksab vee eest neli korda vähem kui Tallinna konkurendid ja kolleegid.

III võrdlus: joogivee kvaliteet

Hiljuti avaldas Tallinna Vesi oma kodulehel uudise, et „Tallinlaste joogivee kvaliteet kõigi aegade parim“. Hea on teada, et me joome puhast vett, kuid see on loomulik ja liigkõrgete veehindadega vee kvaliteedi taga peitu pugeda on sobimatu.

AS Tallinna Vesi tarbijate kraanidest võetud veeproovidest vastasid joogivee kvaliteedinõuetele peaaegu 100 protsenti ent Tartus pole sugugi asi halvem. Tartu Veevärgi andmetel vastab ka nende joogivesi ligi 100 protsendiliselt kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele.

Järeldus

Kokkuvõttes näeme, et Tallinna Vesi küsib tarbijatelt kõrgemat vee hinda ent samas investeerib veeteenuse kvaliteeti vähem kui konkurent Tartus. Eelpool toodud faktidest võib järeldada üht – Tallinna Vesi on väga kasumlik ettevõte aktsionäridele, kuid tarbija seisukohast kaotatakse liigkõrge veehinna tõttu iga aasta miljoneid eurosid.

AS Tallinn Vee poolt esitatud tabel reguleeritava vara kujunemise kohta:

AS Tallinn Vee poolt esitatud tabel reguleeritava vara kujunemise kohta
milj €	2001	2002	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009	2010	2011
Algjääk	209	225	235	241	250	264	279	302	335	336	346
Investeeringud	5	3	5	4	6	5	4	2	2	4	8
Indekseerimine*	12	8	3	7	10	12	19	32	0	9	9
Kulum	-4	-4	-4	-5	-5	-5	-5	-5	-5	-5	-5
Infrastruktuuri uuendustasu**	3	3	2	2	3	3	5	4	4	3	3
Lõppjääk	225	235	241	250	264	279	302	335	336	346	360
Keskmine reguleeritava vara väärtus	217	230	238	245	257	272	291	319	335	341	353
milj.kr	2001	2002	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009	2010	2011
Algjääk	3272	3516	3680	3766	3904	4132	4369	4725	5242	5253	5412
Investeeringud	73	50	80	64	92	74	62	37	37	55	119
Indekseerimine*	192	127	48	114	162	183	290	493	-5	137	137
Kulum	-62	-66	-70	-73	-74	-74	-72	-80	-78	-77	-79
Infrastruktuuri uuendustasu**	42	53	27	35	47	55	76	68	57	43	45
Lõppjääk	3516	3680	3766	3904	4132	4369	4725	5242	5253	5412	5634
Keskmine reguleeritava vara väärtus	3394	3598	3723	3835	4018	4251	4547	4984	5248	5332	5523