Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul on tänavune aasta olnud ehituslike rikkumiste osas viimaste aastatega võrreldes kõi­ge rahulikum. 2006. aastal kontrolliti 35, mullu 117 ja tä­navu 113 ehitusobjekti – kõigi peale kokku on väärteomenetlust alustatud 81 korral, tehtud on 46 ettekirjutust ehitustegevuse peatamiseks või puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel on kohaldatud sunniraha kokku neljal korral.

“Enam levinud rikkumiseks on omavoliline ehitamine. Inimestel on vaja panipaika, kus hoida muruniidukit, jalgratast, tööriistu või väligrilli. Samuti üritatakse “varastada” mõnd lisameetrit kõrgusest või laiusest ehk ei ehitata ehitusprojekti kohaselt,” selgitab vallavanem.

Kui ehitis võib endast kujutada ohtu inimeste elule või tervisele, siis need puudused on lastud kõrvaldada kohe ettekirjutuse või suulise märkusega. Ühtlasi teavitab vallavalitsus sellest ka tehnilise järelevalve inspektsiooni. Seda on tehtud kahel korral.

Trahvisummad kõiguvad vastavalt tahtlusele ja rikkumise iseloomule 500–20 000 kroonini. Sunniraha ühekordne määr, mida Rae vallas on määratud, on siiani olnud 10 000 krooni.

Uukkivi tunnistab, et Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte eiravate inimeste õigele rajale juhtimine on vaevaline tee. “Meil on üks halb näide, kus inimene on detailplaneeringut eirates ehitanud ehitusloata maja, ja tundub, et ta ei kavatsegi seda detailplaneeringuga kooskõlla viia,” kirjeldab ta. Vald saab kasutada sunniraha, järgmise sammuna tuleks asendustäitmine. Uukkivi toob paralleele Pärnu hotelli juhtumiga, mis kõnealuse probleemse maja puhul tähendaks seda, et vald peaks lammutama maha ühe korruse ja kulud rikkujalt välja nõudma. “Erinevus siinkohal on selles, et nemad läksid hotelli ehk ärihoone kallale, meie peame minema elamu kallale. Kui aga seadust rikkunud Peetri küla pere ise mõistust pähe ei võta, siis tuleb vallal ilmselt ka see võimalus ära kasutada,” hoiatab Uukkivi.

Trahv kuni 75  000 krooni

Saku valla ehitusjärelevalve on põhiliste eksimustena avastanud ehitusloata hoonete laiendamist, rekonstrueerimist ja ehitamist ning ehitiste kasutusloata kasutamist. Valla avalike suhete nõunik Kairi Kallaste ütles, et põhjuseks on sageli teadmatus, kuid ette võib tulla ka nahaalsust.

Rikkumiste eest määratud trahvid on ulatunud 600–75 000 kroonini. Summa oleneb sellest, kas tegu on füüsilise või juriidilise isikuga. “Eksimuste menetlemise käigus tehakse isikule ettekirjutus, milles kohustatakse peatama omavoliline ehitustegevus. Isik peab taotlema ehitusloa, kui see pole võimalik, siis taastama ehituseelse seisundi. Kasutusloa puudumisel tuleb ehitise kasutamine seadustada,” selgitab Kallaste.

Puuduste kõrvaldamiseks määratakse majaomanikule tähtaeg. Ettekirjutuse mittetäitmise korral on võimalik rakendada sunniraha ehitusseaduse, asendustäitmise ja sunniraha seaduse sätete kohaselt.

“Asendustäitmise ja sunniraha seaduse paragrahvi 8 lõike 2 kohaselt võib põhjendatud taotluse alusel ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata,  kuid mitte kauem kui kaks kuud,” selgitab Kallaste.

Kontrollitakse kasutusluba

Viimased poolteist aastat on Keila valla kohalik võim suurt tähelepanu pööranud omavolilistele ehitistele, mullu aprillist on selleks eraldi inimene tööle võetud. “Sageli ei tulda selle pealegi, et oma majas ümberehitust tehes või õuele puukuuri püstitades peab olema ehitusluba,” selgitab abivallavanem Koit Kelder.

3000 suvilaühistuga vallas on palju suvilaid aasta läbi kasutamiseks ümber ehitanud. Sageli selleks vajaliku loata. Abivallavanemale teeb aga rõõmu, et kui keegi on saanud ettekirjutuse või trahvi, levib teave sellest kulutulena ja naabrid hakkavad usinasti pabereid korda ajama.

Keila vallas tõi ehitusbuum kaasa samad probleemid, mis teisteski Tallinna lähiümbruse omades. “Inimesed, kes ise maja ehitasid, polnud lugenud ehitusseadustikku ega teadnud, et ehitus lõpeb kasutusloa saamisega,” lisab Kelder. Seetõttu koliti oma uude koju enne kasutusloa saamist. Vahel pole võetud kõiki vajalikke kooskõlastusi, projektist on mööda hiilitud. Kelder toob näiteks perekonna, kelle maja põles maha, sisse oli kolitud kasutusloata. Siis tuli vallavalitsusel perele uus elamispind leida.  

Keldri sõnul ei kiirusta ametnik siiski trahvima, esialgu antakse aega puuduste kõrvaldamiseks. Kui vaatamata korduvatele ettekirjutustele pole puudused kõrvaldatud, läheb asi karmiks. Eraisikule võib teha kuni 18 000 krooni, juriidilisele isikule kuni 500 000 krooni trahvi. “Kõige suurem trahv juriidilisele isikule on olnud 100 000 krooni, eraisikute trahvisumma jääb 3000–9000 krooni vahele ja sellest piisab, et majaomanik tegutsema hakkaks,” teab Kelder.

Seni pole ühtegi trahvi

Kiili abivallavanema Andres Õunapi sõnul on püstitatud ehitusloata ehitisi. Probleeme on ka juba majja sissekolinud inimestega, kel puudub elamu kasutusluba.

“Ehitusluba võib ehitusjärelevalve ametnik minna kontrollima ette teatamata, kasutusloa olemasolu kontrollimiseks tuleb 24 tundi ette teatada. Ka on mõningatest ehituslikest rikkumistest teada andnud ehitise omaniku naabrid,” vahendab Õunap.

Tema sõnul pole olukord Kiili vallas siiski katastroofiline. Ühe käe näppudel võiks abivallavanem üles lugeda juhte, kus ehitise omanikult on ära võetud ehitusluba, trahvitud pole veel kedagi. Kümmekond rikkumist on menetluses, ent kõigepealt antakse võimalus puudused kõrvaldada.

Valla territooriumil koostatakse

••1••

Üldplaneering, millega pannakse paika praktiliselt kõik edasised arenguaspektid – elamuehitus, tootmis- ja ärimaad, elektrivarustus, vee- ja kanalisatsioonitrassid, teedevõrk jne. Selle koostamisest kehtestamiseni kulub vähemalt kaks aastat. Üldplaneering on omakorda aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldusele hajaasustuses.

••2••

Detailplaneering

koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja on aluseks nii ehitise projekteerimisele kui uute kinnistute moodustamisele ja olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses. Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada kehtivaid tervise-, keskkonna- ja riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. Üld- ja detailplaneeringute järelevalvekohustus on maakonnavalitsusel.

••3••

Projekteerimistingimused – vallavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud (ettevõtted), kellega tuleb projekt kooskõlasta­da.  Projekteerimistingimusi on vaja ehitusloa taotlemiseks.

Tingimustes on näidatud hoonestuse kõrgus, ehitusjoon, täisehituse protsent, tulepüsivusaste jne; eelprojekt, millised kooskõlastused ja kellega vaja teha, kinnisturegistri tõend, liitumistingimused veega, elektriga, maa-ala plaan.

••4••

Ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

••5••

Kasutusluba – vallavalitsuse nõusolek ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohaselt valminud ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks vastavalt kasutamise otstarbele.

••6••

Abihooned

Hooneid ja rajatisi, mis on suuremad kui 60 m2, saab ehitada ja rekonstrueerida vaid vastava ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.