Õmblus: majanduslikud huvigrupid vallutavad poliitika
Konkurents iga riigieelarvelise krooni osas kasvab päev-päevalt ja riigil tuleb paratamatult jälgida, et süvenev huvigruppide lobby ühiskonna arengut pidurdavaks ei muutuks. Kas huvigruppide tegevus muutub kasulikuks või kahjulikuks ei ole mitte niivõrd määratletud huvigruppide iseloomu ja tegevusega, kuivõrd just riiki valitseva poliitilise jõu spetsiifika ja käitumisega.
Sisenõudluse oluline ja kiire vähenemine Eesti majanduses on paljud ettevõtted viinud seisu, kus edasise arengu ja eksistentsi säilitamiseks on vajalik kahanevate tuluvoogudega kiiresti midagi ette võtta. Üheks heaks lahenduseks on ligipääs riigi tellimustele ja toetustele.
Huvigruppide seas palju uustulnukaid
Aktiivsele lobby’le poliitilistes ringkondades on tänases Eestis hakanud mõtlema ka ettevõtted, mis endale poliitikutega läbikäimist varemalt vajalikuks – isegi aktsepteeritavaks – ei pidanud. Eelarvest rahastatavatele tellimustele püütakse ligi saada nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi tasandil. Kasutatakse otsest lähenemist poliitikutele kui ka vahemeeste abi. Mida pingelisemaks olukord majanduses muutub, seda atraktiivsem tundub eelarveraha olevat.
Majanduslangus muudab ühelt poolt aktiivsemaks olemasolevate majanduslike huvigruppide tegevuse, kuid teiselt poolt annab indu uute gruppide tekkeks. Poliitiliste jõudude seisukohalt tähendab see kahe ülaltoodud trendi koosmõjul huvigruppide surve olulist suurenemist.
Näiteks, kui majandus satuks tõsisesse kriisi ja aastane majanduskasv oleks -15%, siis võib eeldada ühiskonnas aktiivselt tegutsevate majanduslike huvigruppide arvu kahekordistumist. Kui sinna lisada olemasolevate gruppide aktiivsuse oluline kasv, siis võibki tõsise languse korral surve poliitilistele jõududele viie- kuni kümnekordistuda.
Arusaadavalt on huvigrupid huvitatud koostööd tegema eelkõige nende poliitiliste jõududega, mis on võimul lähemal ja kelle otsustest sõltuvad majanduslikud lahendused. Võimul oleva poliitilise jõu olemusest aga sõltub, milliseks kujuneb koostöö poliitilise jõu ja majandusliku huvigrupi vahel.
Kui poliitiline jõud esindab eelkõige ettevõtjaid ja nn parempoolselt edukat valijaskonda, siis muudab majanduslike huvigruppidega koostöö majanduspoliitika kujunemise väga kapitalikeskseks. Sellisel juhul teeb kapitali orienteeritud valitsev poliitiline jõud koostööd kapitali esindava majandusliku huvigrupiga, ehk moodustub kombinatsioon kapital-kapital.
Kui valitsev poliitiline jõud esindab ühiskonnas ka vaesemaid elanikkonna kihte ja tugevaid sotsiaalseid väärtusi, siis koostöö majandusliku huvigrupiga moodustaks aga koostöö kombinatsiooni kapital-sotsiaalsed väärtused. Sotsiaalset poolt tugeval määral rõhutava valitseva poliitilise jõu koostöö majanduslike huvigruppidega moodustaks märksa tasakaalukama ja ühiskonnas jätkusuutlikuma koostöölahenduse, kui kapital-kapital koostöö. Kui kapital-sotsiaal on eelkõige euroopalikule arengumudelile omane koostöölahendus, siis kapital-kapital tüüpi lahendused on pigem iseloomulikud arenguühiskondadele ja äärmusliku vabaturumajandusega riikidele.
Eesti majanduslobby mudel muutub euroopalikuks
Eestil ees seisvad majandusliku madalseisu aastad loovad paratamatult olukorra, kus poliitiline võim läheb laiemat sotsiaalset ja elanikkonna toetust omava koalitsiooni kätte. Laiemat sotsiaalset kandepinda omav valitsus eeldab ka majanduslikelt huvigruppidelt suuremat ühiskonnaorientatsiooni ja väiksemat fokusseeritust oma kitsastele kapitalihuvidele. Viimane toob aga kaasa huvigruppide peitumise rohkemal määral erialaliitude ja sotsiaalsete ideede nimel tegutseva mittetulundussektori taha ning märksa vähemal määral lobby tegemist oma äriettevõtete nimel.
Mida laiem on valitseva poliitilise jõu kandepind, seda suurema ühiskonna osa huve valitsus esindab ja seda väiksem on ka tõenäosus majanduslike huvigruppidega koostöös tekkida võivaks korruptsiooniks.
Seega soodustab laiapõhjalise ühiskondliku kandepinnaga valitseva poliitilise jõu koostöö majanduslike huvigruppidega ühelt poolt huvigruppide varjumist sotsiaalsete ideede taha ja seeläbi kogu mängu hägustumist. Teiselt poolt tagab selline valitsus huvigruppidega koostöös aga lahendusi, mis teenivad märksa laiema osa ühiskonna huve ning tulemusena tekib kapitali ja sotsiaalseid väärtusi tasakaalustav ühiskondlik mudel.
Kokkuvõtvalt võib tulevikku prognoosides järeldada, et Eestis muutub majanduslike huvigruppide koostöömudel üha sarnasemaks sellega, mis toimub antud valdkonnas arenenud Euroopa riikides. Seda soodustab nii ühiskonna üldine areng kui ka praegu alanud majanduslangus. Alternatiivsel juhul võtaks aga Eesti kursi Aafrika või Ladina-Ameerika huvigruppide mängu mudelile, mis suurendaks ohtu korruptsioonile ja viib järsult suurenevale varalisele kihistumiseni.
* * * * * * *
* Majanduslik huvigrupp on suure mõjuulatusega ettevõte või ettevõtete kogum, mis oma huvide kindlustamiseks ja kaitseks viib läbi aktiivset tegevust nii poliitilistes ringkondades kui ka teistes ühiskonna võtmesfäärides. Ka Eestis on viimase viie aasta jooksul välja kujunenud ja kindlustunud mitmeid majanduslikke huvigruppe, mis tegelevad süsteemselt oma mõju kehtestamisega poliitikas ja oma huvidele laiema sotsiaalse kandepinna leidmisega.
