Online-intervjuu: Loe, kuidas vara tormi vastu kindlustada!
Milline klausel peab kindlustuslepingus kirjas olema, et sellise erakorralise tormi korral kindlasti hüvitist saada? Milline on minimaalne omavastutus?
Valitud peavad olema varakindlustuse korral riskid nimega "tulekahju" ning "rahe ja tugev tuul". Sellisel juhul omate kaitset nii äikesest tekitatud tulekahju kui ka tuule, tuulest viidud esemete (näiteks puud), tuule ning rahe ja/või vihma koosmõjul tekkinud kahjudest. Omavastutus on sama kogu lepingule. Minimaalne omavastutus on kindlustusliigiti erinev, seda saab täpsustada kindlustusnõustajaga.
Samas on oluline meeles pidada, et riskide valikul ei peaks juhinduma mingist konkreetsest mõeldavast üksiksündmusest, vaid põhimõttest, et lepinguga oleksid Teie jaoks kaetud riskid, mis realiseerumise korral toovad kaasa olulise majandusliku kahju. Varakindlustuses on sellisteks riskideks tavakliendile kindlasti ka leke torustikust, vandalism ja vargus.
Millise aja jooksul kindlustusleping kehtima hakkab? Pean silmas seda, et kui soovin näiteks homme enne laupäeval lubatavat tormi oma maja kohta käivat kindlustuslepingut muuta, siis kas muudatused hakkavad nii ruttu kehtima?
Kindlustusleping hakkab kehtima reeglina sõlmimispäevale järgneval päeval kell 00.00. Seda on võimalik muuta ka vajadusel sõlmimispäevale, kuid sellisel juhul on määravaks lepingu sõlmimise konkreetne kellaaeg.
Eks hüvitatakse ikka nendele, kes on kindlustatud? Või kõigile? Sel juhul - mis mõtet on kindlustamisel ja maksmisel? Kes taastab tormi poolt lõhutu, kui maja on kindlustatud? Milline on teie seltsi loodusõnnetuste kahjude suhe kogutud preemiatesse? Mitu krooni kogutud rahast läks eelmisel aastal väljamaksmisele?
Kindlustusselts korvab kahju kindlustuslepingus kokkulepitud põhimõtetel ja ulatuses. Tavapäraselt tehakse seda taastamisremondi hüvitamisega koostööpartnerile, näiteks ehitusettevõttele, kes teostab taastusremondi. Seejuures jääb kliendi kanda omavastutuses fikseeritud summa. Eluasemekindlustuse korral on omavastutus tavaliselt 3000 krooni.
Hinna kujunemisest üldiselt: kindlustusriske hinnastatakse ükshaaval lähtuvalt samalaadsetest põhimõtetest. Seetõttu on ka pikaajaline kasumlikkus neil võrdne ehk siis teiste sõnadega - portfelli keskmine kasumlikkus riskide lõikes on sarnane. If Kindlustuse pikaajaline eesmärk on saada vähemalt 5% tehnilist kasumit.
Kas "Pärnu üleujutuse" kordudes hüvitatakse nüüdseks kahjud ka loodusõnnetuse alt või peab olema eraldi "Pärnu üleujutuse eririsk" ostetud?
Loodusõnnetus on üldmõistetav, kuid mitte täpselt hinnatav termin. Kindlustusriskide definitsioone on pärast 2005. aasta jaanuaritormi oluliselt täpsustatud, et vältida arusaamatusi seltsi ja klientide vahel.
Näiteks eluaseme kindlustamise korral põhipaketiga, mis sisaldab riski "rahe ja tugev tuul" on kaetud tulvavee risk juhul, kui selle tekkimise põhjustas tugev tuul. Täpselt nii, nagu juhtus ka Pärnus 2005. aasta jaanuaris.
Kui mul on kindlustuslepingus soodustatud isikuks pank, siis kuidas hüvitatakse kahju? Kas pangale või mulle?
Hüpoteegipidajal on õigus otsustada vara taastamistingimuste üle. Praktikas on hüpoteegipidaja huvitatud laenutagatise säilimisest endisel kujul tingimusel, et laenu tagasimaksetega ei ole olnud häireid. Ehk siis tavapäraselt lubab hüpoteegipidaja kasutada kindlustushüvitist taastamistöödeks.
Ostsin viis aastat tagasi maja ja see on kindlustatud. Kui nüüd tormiga lendab katus ära, siis kas kindlustusel on õigus öelda, et see on mittekvaliteetne ehitis, et ma olen ise süüdi ning keelduda kahju maksmast? Kuidas sellisel juhul asjale vaadatakse?
Kui ehitisel on olemas ehitusluba, siis ei mõjuta enne hoone ostmist olemas olnud ehitusvead eluasemekindlustuse hüvitise suurust. Kindlustusjuhtum peab siiski olema ootamatu ja ettenägematu.
Mille vastu kliendid kõige rohkem eksivad, et võib probleeme tekkida kahjude väljamaksmisel? Millest oleks hea hoiduda või mida ise ära teha, et kindlustusega kõik sujuks?
Kindlasti tuleb vältida kahju edasist suurenemist ja teha ausat koostööd kindlustusseltsiga ka pärast kahjujuhtumit. Meeles tuleb pidada, et vara taastamine võtab reeglina rohkem aega kui kahju tekkimine. Hoonete puhul on tavapäraselt selline tegevus näiteks taastusremondikulude eelarvete koostamine ehitusettevõtjate poolt jms.
Kahjude korvamine on kindlustusseltsi jaoks tavapärane tegevus. Näiteks käsitleb ja hüvitab If Kindlustus Eestis üle 25 000 kahjujuhtumi aastas.
Mul on lepingus märgitud, et kahju kuulub hüvitamisele tugeva tuule tõttu, kui tuul puhub üle 21m/s. Kes teeb kindlaks, et tuul puhus kindlasti üle 21 m/s, mitte näiteks 20 m/s? Miks 20 m/s ei ole piisav?
Tuule kiirus määratakse kindlaks sündmuskohale lähimate mõõteseadmete järgi. Ma ei mäleta ühtegi juhtumit oma praktikast, kus see oleks olnud probleemiks. Reeglina tõlgendame küsitavuse korral asju kliendi kasuks.
21 m/s on rahvusvaheline praktika, määratlemaks piiri tuule tugevuses Beauforti skaala järgi, millal algab torm. Et välistada arusaamatusi mõistes "torm", kasutame siin lihtsalt ühesemat määratlust "tugev tuul kiirusega vähemalt 21 m/s".
