Eesti Energia lähiaegade tegevus mõjutab väga oluliselt tuleviku Eesti majandust.

Kui muudatused heitmekaubanduses teoks saavad ning põlevkivielektri hind tõepoolest viie aasta pärast koos turu avanemisega lakke kihutab, nii et põlevkivitööstus hinge vaagub, ei jää energiahiiul muud üle, kui varustada Eesti turgu teistest riikidest sisseostetud elektriga.

Leedukate ja soomlastega kauplemine võib anda osaluse nende tuumajaamades. Kuid kui mõttest asja ei saa... siis kas tõesti on alternatiiviks oma tuumajaama rajamine?

Peitub lahendus näiteks odava, kuid särisevalt ohtliku Vene elektri edasimüügis, mille energiavõrku lülitamise vastu seisab kuni Brüsselini välja praegune valitsus? Või on päästerõngaks taastuvenergia tootmine?

Nagu kirjutas Ärileht paar nädalat tagasi, võiks põlevkivikaevandused tuuleparkide rajamise taotluste realiseerudes kohe kinni panna, kuna tuulikud jõuaksid toota rohkem kui Eesti tarbida suudab.

Näeb Eesti Energia siin kohta käe ettepanemiseks või võikski tuulisest Eestist saada elektri eksportöör?

Neid ja palju teisi küsimusi saab Eesti Energia juhilt küsida kuni intervjuu kestvuse lõpuni selle artikli kommentaaridena.

Intervjuu on lõppenud.