Time kirjutab, et tihtilugu tunnevad end õnnetutena arstid, kes küll USA tööturuameti andmetel enam kui 150000 dollari suuruse mediaanpalgaga (tasu, millest vähem ja rohkem teenijaid on samapalju- toim.) 20 kõrgema palgaga ameti nimekirja kuuluvad. Paraku tunnistavad paljud selle ameti esindajad, et on õnnetud.

Arstid ei ole muidugi ainsad, kelle head palka kõrge stressitase varjutab ning ameti lõpuks õnnetuks muudab.

Kevin Roose kirjeldab oma raamatus "Noor raha" kaheksat ülikoolilõpetajat nende esimesel tööaastal investeerimispankurina. Ja avanev pilt ei tekita kadedust. Noorema astme investeerimispankuri elu on karm: 120-tunnised töönädalad ja meeletu vaimne pinge. 75 000 dollarist algav aastapalk ning seda kahekordselt ületavad boonused ei too pankade juurde enam harjumuspäraselt suurt hulka töölesoovijaid.

Müügijuht Müügitöö on raske. Veelgi raskem on teiste müügitulemuste eest vastutamine. Nii ongi vaatamata kopsakale palgatšekile, mis USA tööturuameti andmetel ulatub 123 150 dollarini aastas, müügijuhid jälle Forbesi õnnetumate ametite edetabelis. Põhjuseks pidev tüdimuse ja tühjuse tunne.

Hambaarst ja jurist

Hambaarstide aastane mediaanpalk on 155 000 dollarit. Juristid teenivad oma esimesel aastal suurlinnades umbes 160 000 dollarit. Kummalgi juhul ei paista aga raha õnnetunnet tähendavat. Uuringufirmad paigutavad hambaarstid tavaliselt enesetapuriskiga ametite edetabelite etteotsa.

Juristide suitsiidide tase on samuti kõrge ning lisaks juhivad nad John Hopkinsi 100 kõige depressiivsema ameti edetabelit. Advokaatide depressioonirisk on 3,6 korda keskmisest kõrgem.

Advokaadid troonisid eelmisel aastal Forbesi kõige õnnetumate ametite edetabelit, edestades oluliselt madalamalt tasustatud klienditeeninduse töötajaid ning väärtpaberimaaklereid.

Hambaarstidele valmistab tõenäoliselt tuska ka õpingute lõpetamisega kaasnev üüratu õppelaenukoorem, mis sageli ulatub 200 000 dollarini.